EESTI SQUASHI AJALUGU

Squashielu Eestis sai alguse 7.augustil 1993. aastal kui Tallinnas Harjuoru võimlas avati Eesti esimene squashiklubi. 1994. aasta kevadel toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused.

Ajaloolise esimese tiitlivõidu võttis Rauno Tiesel. Kolmandal tegevusaatal tehti algust Tallinna karikavõistlustega, millest hiljem kasvasid välja Eesti karikavõistlused. Esimene karikavõitja oli aastatel 1995-1996 Marko Kristjanson.  1997. aastal pandi alus Eesti Squashi Liidule, millest hiljem sai Eesti Squashiföderatsioon. 4.aprillil 1998. võeti ESqL vastu Euroopa Squashiföderatsiooni, samal aastal sai Squashi Liidust Eesti Spordi Keskliidu liige, hiljem ka Eesti Olümpiakomitee liige.

Squashiklubidest polnud Harjuoru enam ainuke, Tallinnas lisandusid Citysquash ning Peterburi Squashiklubi. Squashiga tegelemise võimalused avardusid tunduvalt 1999. aasta alguses, mil avati pidulikult Baltimaade suurim 8-väljakuga Metro Squash. Klubi avalindi lõi hoogsa reketilöögiga läbi kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool.

Meenutades 1999. aasta 29. jaanuari Postimeest:

Erki Nool ütles pärast lindi läbilöömist, et mittesquashimängijana toetab ta hingest uute spordibaaside avamist. «Loodan, et head mängutingimused tõstavad Eesti squashimängijate taset.» Autosportlase Rain Pilve sõnul mängis ta esimest ja seni viimast korda squashi 1994. aastal Inglismaal. «Algul mõtlesin, et see on keeruline mäng, aga polnud seal keerulist midagi, ja füüsiliselt võttis pool tundi mängimist päris läbi.» Välisminister Raul Mälk tuli squashikeskust avama suurest uudishimust. «Ma olen squashiväljakul esimest korda, aga meil majas (välisministeeriumis - toim) on palju squashihuvilisi, kuna kaks tundi saime tasuta mänguaega.»

Rahvusvahelisel suurel areenil pole läbimurdeni siiski jõutud, vähesed võidud on tulnud juunioride tasandil. 2002. sügisel sai Eesti võistkond Slovakkias Developing Nations Cup-il (millest hiljem kasvas välja European Nations Challenge Cup) Slovakkia ja Horvaatia järel kolmanda koha.  2006. aastal üllatas Eesti naiskond Poolas peetud ENCC-l ja võitis esikoha. Aasta hiljem kordas Lätis peetud võistlustel sama saavutust aga meeskond.

Täna ei ole Eesti squashimaastik enam Tallinna keskne, squashi saab mängida  Pärnus, Kuressaares, Tartus, Võrus, Kilingi-Nõmmel, Raplas, Valgas . Ala harrastajaid on üle 1000, võistlustest võtab igal aastal regulaarselt osa 100-130 mängijat. Tähtsaimaks jõuprooviks on veebruaris korraldatavad Eesti meistrivõistlused.

2017 aasta detsembrist on Eesti Squashi Föderatsioon Maailma Squashiföderatsiooni täisliige.