Heategevuslik Toivo Annuse memoriaalturniir

Kui Andri Talts (koos paari squashifänni kaasatusel või algatusel) hõikas välja plaani teha Toivo Annuse mälestuseks üks squashiturniir, teadsime kohe, et tulemas on midagi erilist.

Sest Toivo oli eriline, teistmoodi, omamoodi. Meie kõigi suur squashisõber. Teadsime, et kõige muu kõrval on TA ka piisav põhjus paljudele, ammu kadunud vendadele, kohale veereda. Justkui veel üks kord. Või siis alustuseks, jälle.

Nagu teame on paljud aastatega turniiridelt kadunud, sest olenemata meie igihaljast kirest squashi vastu, on kõigil kohutavalt kiire - pereelu ja ahvatlused mujal - kes künnab maratoni Võhandul, kes pubis või pokkerilauas, kes on mattunud lastekasvatusse, ettevõtjaellu või tantratantsu. Fakt on see, et 90ndatest on jäänud järgi vaid seltsimehed grupist kreemide-kreem - vennad Piigid, aga ka Andri Talts, Rasmus Kurm, Kaarel Simm, Raivo Mitt ja veel mõned. Ülejäänud on pudenenud. Ja näha kõiki, või siis vähemalt paljusid neist, kõlas turniir nagu üks väga hea plaan. Selline improviseeritud Alexandre Dumas „Musketärid 20 aastat hiljem“ võttepäev.   

Võistluspäeva hommikul väljakuteni jõudes hakkab kangastuma ürituse sümboolne väärtus. Omavahel tuttavaid-sõpru 90ndatest oli turniirile nii palju tulnud, et aju veidi tõrgub uskumast, et see kõik sünnib siin, Tondi Tennisekeskuses. Pigem ikka ollakse oma emotsioonidega kuskil Harjuorus, kus Riskko Kämärä talvel soojapuhuriga väljakuid küttis, et pall põrkama hakkaks või Metros, kus maikuiste eestikate ajal oli nii palav, et tunne oli nagu saunas leili visates!

Võib julgelt öelda, et sellel sajandil pole olnud mitte ühtegi võistlust, kus oleks kokku tulnud selline uskumatu kogus „vanu“ tegijaid nagu Anri Treifeldt, Henri Käsper, Risto Rossar, Rain Ignatjev, Indrek Vainu, Reigo Randmets, Kaarel Simm, Raivo Mitt, Tiit Elmest, Paavo ja Paul Piigid, Ats Piirmets, Robert Vaigla, Zoran Grojic, Indrek Pitk, Rasmus Kurm, Jaan Kurm, Marek Pärtel, Philip Verzun, Tauri Talu ja Lauri Kitsing. Ainult mõned üksikud olid puudu. Juba meeste käes olevate reketite või squashiketside vanus näitas, et kohale on sadanud suur osa vana kaardiväge. Osad olid teinud omale ürituse jaoks särgid, teised olid kaevanud kapist vanu võistlussärke, et rännak kodusesse 90ndasse oleks ehedam. Rõõmustav on muidugi, et kohale oli tulnud ka enamus meie praegusest eliidist, eesotsas vendade Pettaide ja Priit Lumiga. Veel väärib märkimist „kodustatud austraallane“ Tim Heath, kes tegi turniiri suisa rahvusvaheliseks.

Et kirev seltskond vanu meistreid ja uusi talente ei asuks kohe konte murdma, sai orgkomitee poolt formaat targalt tehtud võistkondlik, igaühele (vaid) 1 geim mängu kohta.

Siiski ei pääsenud me ilma kaotusteta - Marek Pärtel suutis esimese suurema tormamise käigus õnnetult ahilka otsa lennata ja tema võistluspäev jätkus juba mitmevõistlusega EMOs. Kiiret paranemist ja ootame Sind (järgmine aasta) platsile tagasi! Ülejäänud seltsimehed ja -naised pingutasid kogu päeva tublilt squashi mängida – mõõgad olid küll paljudel roostes, paljud gladiaatorid enam mitte nii kiired (välja arvatud Anri Treifeldt, kes libises jätkuvalt igale poole õigeks ajaks kohale), aga see väga emotsiooni (pikalt) alla ei toonud. Igalt poolt paistis selgelt, et oli tore üle 100 aasta olla väljakul, veidi pingutada ja loomulikult proovida mõnda mängu (loe punkti) enda suunas kallutada, sama positiivne oli suhelda väljakute kõrval endiste ammuste või uute squashisõpradega. Priceless.

Võistkondadest võis pidada turniiri favoriidiks „Kunagisi tuleviku lootuseid“ (Kristjan Pettai, Silver Hang ja Taavi Tammsaar) ning seda just tänu ühtlasele koosseisule. Squashis aga ei tähenda sõna favoriit mitte midagi, sest „Kunagised tuleviku lootused“ oskasid veerandfinaalis väga dramaatiliselt kaotada napimast napimalt Vanameistritele. Selles matshis mängiti ka turniiri pikim geim, Kristjan Pettai ja Paavo Piigi vahel, see lõppes koguni 17-15 ning pikema kõrre tõmbas seekord Paavo. Kui kõik mängud olid selles kohtumises mängitud, siis terendas ikkagi tablool viik.

Taaskord tulid väljakule Kristjan ja Paavo ning võitja selgitati Andri Taltsi leiutatud kiire lõppmänguga. Taltsi kiire lõppmäng tähendab seda, et kes saab täis enne kaks punkti, on võitja. Taaskord suutis Paavo oma paremuse maksma panna ning favoriidid olidki edasisest konkurentsist kõrvaldatud.

Poolfinaalidesse jõudsid veel Retro Metro (J.Pettai, Vallikivi, Maruste, Talu), Team 300kg (Saia, Pukk, Tammel) ja Harjuoru Squash (Paul Piik, Ats Piirmets, Lauri Kitsing, Robert Vaigla).

Peale tuliseid poolfinaale pääsesid finaali Vanameistrid ja Harjuoru Squash.

Vaadates kuidas lõpuks poodiumi kohad jagati, siis tõepoolest pole 20 aastaga midagi muutnud! Lõpuks võitsidki võistkond „Vanameistrid“ (kes siis veel, eksole), keda esindasid Paavo Piik, Indrek Vainu, Marek „Achilleus” Pärtel ja värskelt ka padeli Eesti meistriks kroonitud mitmekordne Eesti meister squashis Philip Verzun. Kusjuures seitsmekordne Eesti meister Verzun toodi taktikaliselt kohale alles poolfinaalideks, et jõudu ikka lõpuni jaguks. Ilmselgelt vanameistrid teavad kuidas turniire võita. Kuid neil oli siiski ka tükk tegemist, et lammutada „Harjuoru squash“i vastupanu, kuhu kuulusid Paul Piik, Ats Piirmets, Lauri Kitsing, Robert Vaigla. Kolmandaks tuli võistkond Retro METRO ja karikas jagati liikmetele: Jaanus Pettai, Toomas Vallikivi, Kristjan Maruste ja Tauri Talu. 

Mängude vahepeal peeti maha ka sümboolne oksjon, mille keskmes oli Toivo viimane reket, veidi sümboolikat ja squashinänni, sh „tuttuus” 2003 aasta Estonian Openi T-särk. Nagu squashiväljakutel, läks ka siin tuliseks madinaks. Lõpuks oli jäänud kaks meest, Indrek Pitk ja Reigo Randmets, kes ei tahtnud kuidagi üksteisele alla vanduda. Lõpu taktikaga oli seekord Indrek osavam ning saavutas oma tahtmise. Oksjonilt saadud tulu ning kõik võistluse osavõtutasud toetasid turniiri heategevuslikku missiooni, milleks on soetada squashi propageerimiseks ühingule klaasväljak.Võidusumma küll Sotheby oksjonimaja suurusjärkudeni ei jõudnud, kuid väike panus teel suure plaanini teostamiseni leidis kinnitamist.

Õhtu lõppes suurema suminaga Põhjala õlletoas, kuhu tugevamad mängijad jäid veel tundideks lobisema ja head tuju pikendama. Õhtul leidis korduvalt kinnitust emotsioon, et Toivo Memoriaalist võiks saada uus traditsioon – selline üle-pika-aja-kokkusaamise turniir, kuhu tulla veidi väljakul nikerdama ja aega veetma meie ühise spordi lainel.

Kokkuvõtvalt tahaks ka veelkord tänada. Head asjad sünnivad tublide inimeste sulest.

Ilma Andri ja Mari-Liisita ja igati abistanud Raivo, Zorani ja Kadrita oleks see võistlus jäänud vaid mõtteks. Aitäh ka igale osavõtjale, keda oli rõõm näha nii paljusid korraga.

Suurepärane võistlus, erakordne emotsioon, suur kummardus Toivole. Aitäh!

Auhinnad pani välja @denimdreamstores ja kohvik Pastoraat ning aitäh Guido Kaasikule maitsva kohvi eest.

Meeskondade paremusjärjestus:

  1. "Vanameistrid" - Paavo Piik, Indrek Vainu, Philip Verzun, Marek Pärtel
  2. "Harjuoru squash" - Paul Piik, Ats Piirmets, Lauri Kitsing, Robert Vaigla
  3. METRO - Jaanus Pettai, Toomas Vallikivi, Kristjan Maruste, Tauri Talu
  4. 300kg - Silver Saia, Kristo Pukk, Heiko Tammel
  5. Team AZI - Andri Talts, Indrek Pitk, Zoran Grojic
  6. "Kunagised tuleviku lootused" - Kristjan Pettai, Silver Hang ja Taavi Tammsaar
  7. Team Kurm - Rasmus Kurm, Priit Lumi, Maire Kurm
  8. ESA Mudilased - Eveli Mälk, Reele Komi, Martin Etverk ja Kaspar Simulman
  9. Retro Metro - Taaniel Sepp, Margus Vilisoo, Tiit Elmest, Margus Uudam 
  10. Vintage - Raivo Mitt, Risto Rossar, Rain Ignatjev
  11. "Reket" - Ivar Puusepp, Mihkel Kannik, Eero Antons, Jaan Kurm
  12. "Ida-Euroopa squashi turistid" - Kaarel Simm, Reigo Randmets, Tim Heath
  13. Squashitajad - Margus Lomp, Erko Kulu, Martin Hanson
  14. Reketiala(de)liit - Timm Rannu, Meelika Muiso, Artjom Vakulenko
  15. Endine Castor - Heiki Press, Mari-Liis Stalde, Kadri Kollamaa
  16. Team HAK - Anri Treifeldt, Kristjan-Thor Vähi, Henri Käsper
Turniiri PILDID asuvad SIIN