{"id":2277,"date":"2020-10-06T17:41:38","date_gmt":"2020-10-06T17:41:38","guid":{"rendered":"https:\/\/squash.ee\/squashist\/"},"modified":"2021-02-17T17:28:11","modified_gmt":"2021-02-17T15:28:11","slug":"about-squash","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/squash.ee\/en\/about-squash\/","title":{"rendered":"About squash"},"content":{"rendered":"

[vc_row el_class=”main-tabbs tabs-first desk”][vc_column][vc_tta_tabs style=”flat” shape=”square” active_section=”1″][vc_tta_section title=”Reeglid” tab_id=”reeglid”][vc_row_inner el_class=”tabbed-content”][vc_column_inner width=”1\/2″][vc_column_text el_class=”left-block”]<\/p>\n

Squashist<\/p>\n

Reeglid<\/h2>\n

Squashireeglite l\u00fchendatud versioon<\/strong>\u00a0on m\u00e4ngijatele p\u00f5hit\u00f5dede m\u00f5istmiseks. K\u00f5ik m\u00e4ngijad peaksid l\u00e4bi lugema t\u00e4ielikud reeglid. Igas pealkirjas sulgudes olev reegli number viitab t\u00e4ielikule reeglile.<\/p>\n

Punktiarvestus (Reegel 2)<\/strong><\/p>\n

M\u00e4ng koosneb \u00fcldjuhul “parem-viiest” geimist (v\u00f5i “parem-kolmest”). Iga geimi m\u00e4ngitakse 11 punktini. Iga pallivahetuse v\u00f5idu eest saab punkti. Kui seis on 10-10, siis tuleb v\u00f5itja selgitamiseks \u00fchel m\u00e4ngijal saada kahepunktiline edu (nt 12-10; 13-15 v\u00f5i 14-16 jne).<\/p>\n

Alternatiivina v\u00f5ib kasutada\u00a0m\u00e4ngimist\u00a0\u00fcheksa punktini. Sel juhul\u00a0\u00a0saab punkte v\u00f5ita ainult servija. Kui servija v\u00f5idab pallivahetuse, saab ta punkti. Kui servi vastuv\u00f5tja v\u00f5idab pallivahetuse, saab ta servijaks.\u00a0Seisul 8-8 peab servi vastuv\u00f5tja valima, kas m\u00e4ngitakse \u00fcheksa (“\u00dcheksani”) v\u00f5i k\u00fcmne (“K\u00fcmneni”) punktini. (Sellist tingimust, et m\u00e4ngija vajab geimi v\u00f5itmiseks kahepunktilist edu, ei ole).<\/p>\n

Soojendus (Reegel 3)<\/strong><\/p>\n

Enne m\u00e4ngu algust lubatakse m\u00e4ngijatel viieks minutiks tulla v\u00e4ljakule m\u00e4ngueelseks soojenduseks (kaks ja pool minutit m\u00f5lemal v\u00e4ljakupoolel).<\/p>\n

Kui m\u00e4ngu jooksul vahetatakse palli v\u00f5i m\u00e4ng j\u00e4tkub p\u00e4rast m\u00f5ningast viivitust, l\u00f6\u00f6vad m\u00e4ngijad palli m\u00e4ngimistemperatuurini soojaks.<\/p>\n

Kumbki m\u00e4ngija v\u00f5ib mistahes vaheaja ajal palli soojaks l\u00fc\u00fca.<\/p>\n

Serv (Reegel 4)<\/strong><\/p>\n

M\u00e4ngu alustatakse serviga. Esimesena servija tehakse kindlaks reketi keerutamisega. P\u00e4rast seda j\u00e4tkab servija servimist kuni pallivahetuse kaotamiseni. Sellest hetkest saab servi vastuv\u00f5tjast servija ning toimub servivahetus.<\/p>\n

J\u00e4rgmises geimis alustab servimist eelmise geimi v\u00f5itnud m\u00e4ngija.<\/p>\n

Iga geimi alguses ning p\u00e4rast servija vahetumist otsustab servija, millisest servikastist ta servib. P\u00e4rast pallivahetuse v\u00f5itmist tuleb vahetada servikasti.<\/p>\n

Servimisel puudutab m\u00e4ngija v\u00e4hemalt \u00fche osaga jalast p\u00f5randat servikasti sees. Selleks et serv oleks m\u00e4\u00e4rustep\u00e4rane, tuleb servida otse vastu esiseina servijoone ja \u00e4\u00e4rejoone vahele nii, et tagasip\u00f5rkav pall maanduks servi vastuv\u00f5tjapoolses tagakastis, v\u00e4lja arvatud kui pall v\u00f5etakse vastu lendpallina.<\/p>\n

M\u00e4\u00e4rustep\u00e4rane l\u00f6\u00f6k (Reegel 6)<\/strong><\/p>\n

L\u00f6\u00f6k on m\u00e4\u00e4rustep\u00e4rane, kui m\u00e4ngija l\u00f6\u00f6b palli p\u00f5randat tabamata esiseina alumise joone ja \u00e4\u00e4rejoone vahele enne kui pall on p\u00f5rganud p\u00f5randal kaks korda.<\/p>\n

L\u00f6\u00f6k ei ole m\u00e4\u00e4rustep\u00e4rane, kui see on “Viga” (palli l\u00fc\u00fcakse p\u00e4rast seda, kui see on p\u00f5rganud p\u00f5randal rohkem kui \u00fche korra, kui palli ei l\u00f6\u00f6da m\u00e4\u00e4rustep\u00e4raselt, v\u00f5i kui tehakse topeltl\u00f6\u00f6k); “All” (pall tabab enne esiseina p\u00f5randat v\u00f5i plekki); “Aut” (pall puudutab \u00e4\u00e4rejoont v\u00f5i tabab seina \u00fclevalpool \u00e4\u00e4rejoont).<\/p>\n

Pallivahetused (Reegel 8)<\/strong><\/p>\n

M\u00e4\u00e4rustep\u00e4rase servi j\u00e4rel l\u00f6\u00f6vad m\u00e4ngijad palli vaheldumisi kuni \u00fche m\u00e4ngija eksimuseni.<\/p>\n

Pallivahetus koosneb servist ja teatud arvust m\u00e4\u00e4rustep\u00e4rastest l\u00f6\u00f6kidest. M\u00e4ngija v\u00f5idab pallivahetuse, kui vastane ei soorita m\u00e4\u00e4rustep\u00e4rast servi v\u00f5i l\u00f6\u00f6ki v\u00f5i kui enne palli l\u00f6\u00f6mist puudutab see vastast (kaasa arvatud reketit ja riietust) ilma, et oleks vastase l\u00f6\u00f6gikord.<\/p>\n

M\u00e4rkus:<\/strong> kui pallivahetuse ajal on oht vastast palli v\u00f5i reketiga tabada, ei tohiks m\u00e4ngija palli l\u00fc\u00fca. sellistel juhtudel m\u00e4ng peatatakse ning pallivahetus m\u00e4ngitakse uuesti (“let”) v\u00f5i vastane saab karistuse.<\/em><\/p>\n

Vastase tabamine palliga (Reegel 9)<\/strong><\/p>\n

Kui m\u00e4ngija l\u00f6\u00f6b palli, mis enne esiseinani j\u00f5udmist tabab vastast, vastase reketit v\u00f5i riietust, m\u00e4ng peatatakse.<\/p>\n

L\u00f6\u00f6ja v\u00f5idab pallivahetuse, kui l\u00f6\u00f6k oleks olnud m\u00e4\u00e4rustep\u00e4rane ning pall oleks tabanud esiseina ilma teisi seinu puutumata eeldusel, et l\u00f6\u00f6ja ei p\u00f6\u00f6ranud.<\/p>\n

Kui pall tabas v\u00f5i oleks tabanud \u00fcksk\u00f5ik millist teist seina enne esiseina ja l\u00f6\u00f6k oleks olnud m\u00e4\u00e4rustep\u00e4rane, m\u00e4ngitakse\u00a0let<\/em>.<\/p>\n

L\u00f6\u00f6ja kaotab pallivahetuse, kui l\u00f6\u00f6k ei oleks olnud m\u00e4\u00e4rustep\u00e4rane.<\/p>\n

P\u00f6\u00f6ramine (Reegel 9)<\/strong><\/p>\n

Kui l\u00f6\u00f6ja j\u00e4rgneb pallile v\u00f5i laseb pallil endast m\u00f6\u00f6duda vasakult poolt ja seej\u00e4rel l\u00f6\u00f6b palli endast paremalt poolt (v\u00f5i vastupidi), siis on l\u00f6\u00f6ja p\u00f6\u00f6ranud.<\/p>\n

Kui pall tabab vastast p\u00e4rast l\u00f6\u00f6ja p\u00f6\u00f6ramist, v\u00f5idab pallivahetuse vastane.<\/p>\n

Kui l\u00f6\u00f6ja peatab p\u00f6\u00f6ramisel m\u00e4ngu, kartusest tabada vastast palliga, m\u00e4ngitakse\u00a0let<\/em>. Seda soovitatakse olukordades, kus m\u00e4ngija tahab p\u00f6\u00f6rata, kuid ei ole kindel vastase asukoha suhtes.<\/p>\n

Teistkordsed l\u00f6\u00f6gi\u00fcritused (Reegel 10)<\/strong><\/p>\n

Kui m\u00e4ngija l\u00f6\u00f6b pallist m\u00f6\u00f6da, v\u00f5ib ta \u00fcritada uuesti palli l\u00fc\u00fca.<\/p>\n

Kui teistkordne l\u00f6\u00f6gi\u00fcritus tabab vastast, kuid l\u00f6\u00f6k oleks olnud m\u00e4\u00e4rustep\u00e4rane, m\u00e4ngitakse\u00a0let<\/em>.<\/p>\n

Kui l\u00f6\u00f6k ei oleks olnud m\u00e4\u00e4rustep\u00e4rane, kaotab l\u00f6\u00f6ja pallivahetuse.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][vc_column_inner width=”1\/2″][vc_single_image image=”3180″ img_size=”large” css_animation=”bottom-to-top” el_class=”orange-left”][vc_column_text css_animation=”none” el_class=”right”] <\/p>\n

Takistamine (Reegel 12)<\/strong><\/p>\n

M\u00e4ngijale, kelle kord on l\u00fc\u00fca, peab vastane l\u00f6\u00f6giks v\u00f5imaldama t\u00e4ieliku vabaduse.<\/p>\n

Takistamise \u00e4rahoidmiseks peab vastane teisele m\u00e4ngijale v\u00f5imaldama t\u00f5kestamata otsese ligip\u00e4\u00e4su pallile, piisava vaate pallile, piisava ruumi palli l\u00f6\u00f6miseks ja vabaduse l\u00fc\u00fca pall otse vastu esiseina mistahes osa.<\/p>\n

Takistatud m\u00e4ngijal on \u00f5igus kas m\u00e4ngu j\u00e4tkata v\u00f5i m\u00e4ng peatada. Kui on oht vastasega kokku p\u00f5rgata v\u00f5i teda palli v\u00f5i reketiga tabada, on soovitatav m\u00e4ng peatada.<\/p>\n

Kui m\u00e4ng on peatatud takistamise t\u00f5ttu, on peamised juhised:<\/p>\n

M\u00e4ngijal on \u00f5igus\u00a0leti<\/em>le, kui ta oleks saanud teha m\u00e4\u00e4rustep\u00e4rase l\u00f6\u00f6gi ja vastane andis endast parima, et takistamist \u00e4ra hoida.<\/p>\n

M\u00e4ngijal ei ole \u00f5igust\u00a0leti<\/em>le (s.t ta kaotab pallivahetuse), kui m\u00e4ngija ei oleks suutnud sooritada m\u00e4\u00e4rustep\u00e4rast l\u00f6\u00f6ki, kui ta j\u00e4tkas m\u00e4ngu p\u00e4rast takistamise toimumist v\u00f5i kui takistamine oli sedav\u00f5rd minimaalne, et see ei m\u00f5jutanud pallini j\u00f5udmist ja l\u00f6\u00f6gi sooritamist.<\/p>\n

M\u00e4ngijal on \u00f5igus\u00a0stroke-<\/em>ile (s.t ta v\u00f5idab pallivahetuse), kui vastane ei andnud endast parimat takistamise \u00e4rahoidmiseks, kui m\u00e4ngijal oleks olnud v\u00f5imalus sooritada v\u00f5idul\u00f6\u00f6k, v\u00f5i kui m\u00e4ngija oleks tabanud vastast otse esiseina poole suunduva palliga.<\/p>\n

Let (Reegel 13)<\/strong><\/p>\n

Let\u00a0<\/em>on lahendamata pallivahetus. Pallivahetus ei l\u00e4he arvesse ja servija servib uuesti samast servikastist.<\/p>\n

Lisaks eelnevates punktides kirjeldatud\u00a0leti<\/em>dele, v\u00f5idakse\u00a0leti<\/em>sid m\u00e4\u00e4rata ka teistel tingimustel. N\u00e4iteks v\u00f5idakse m\u00e4\u00e4rata\u00a0let<\/em>, kui pall tabab m\u00e4ngu ajal mingit v\u00e4ljaku p\u00f5randal asetsevat objekti v\u00f5i kui l\u00f6\u00f6ja otsustab j\u00e4tta l\u00f6\u00f6gi sooritamata seoses p\u00f5hjendatud kartusega vastast vigastada.<\/p>\n

Let\u00a0<\/em>m\u00e4\u00e4ratakse ka siis, kui servi vastuv\u00f5tja ei ole valmis ega \u00fcrita servi vastu v\u00f5tta v\u00f5i kui m\u00e4ngu ajal puruneb pall.<\/p>\n

M\u00e4ngu j\u00e4tkuvus (Reegel 7)<\/strong><\/p>\n

Kui \u00fcks m\u00e4ngija on alustanud servimist, eeldatakse m\u00e4ngu j\u00e4tkuvust igas geimis. Kahe pallivahetuse vahel ei tohiks olla mitte mingit viivitust.<\/p>\n

K\u00f5ikide geimide vahel on lubatud 90-sekundiline vaheaeg.<\/p>\n

M\u00e4ngijatel on lubatud vajaduse korral vahetada riietust v\u00f5i varustust.<\/p>\n

Verejooks, vigastus ja haigestumine (Reegel 16)<\/strong><\/p>\n

Kui vigastusega kaasneb verejooks, tuleb enne m\u00e4ngu j\u00e4tkamist verejooks peatada. M\u00e4ngijale v\u00f5imaldatakse piisavalt aega veritseva haava kinnisidumiseks.<\/p>\n

Kui verejooksu p\u00f5hjustas ainult vastase tegevus, v\u00f5idab m\u00e4ngu vigastatud m\u00e4ngija.<\/p>\n

Kui verejooks kordub, ei v\u00f5imaldata t\u00e4iendavat taastumisaega, v\u00e4lja arvatud see, et m\u00e4ngija v\u00f5ib geimi loovutada ning kasutada verejooksu peatamiseks ning haava kinnisidumiseks 90-sekundilist geimidevahelist vaheaega. Kui verejooksu ei \u00f5nnestu peatada, kaotab vigastatud m\u00e4ngija kohtumise.<\/p>\n

Verejooksust erineva vigastuse korral otsustatakse, kas vigastuse p\u00f5hjustas vastane, m\u00e4ngija ise v\u00f5i aitasid vigastuse tekkimisele kaasa m\u00f5lemad m\u00e4ngijad.<\/p>\n

Vigastatud m\u00e4ngija v\u00f5idab kohtumise, kui vastase tekitatud vigastus ei v\u00f5imalda m\u00e4ngu koheselt j\u00e4tkata.<\/p>\n

Kui vigastus on isep\u00f5hjustatud, on vigastatud m\u00e4ngijal 3 minutit aega taastumiseks ja m\u00e4ngu j\u00e4tkamiseks, v\u00f5i v\u00f5imalus loovutada geim ja kasutada taastumiseks 90-sekundilist vaheaega.<\/p>\n

Kui vigastus tekkis m\u00f5lema m\u00e4ngija s\u00fc\u00fcl, v\u00f5imaldatakse vigastatud m\u00e4ngijale 1 tund taastumisaega.<\/p>\n

Haigestunud m\u00e4ngija peab m\u00e4ngu j\u00e4tkama v\u00f5i loovutama geimi ja kasutama taastumiseks 90-sekundilist vaheaega. Haigestumiseks loetakse krampe, esilekerkivat iiveldust ning hinge kinnij\u00e4\u00e4mist (kaasa arvatud astmat). Kui m\u00e4ngija oksendab v\u00e4ljakule, v\u00f5idab vastane m\u00e4ngu.<\/p>\n

M\u00e4ngijate kohustused (Reegel 15)<\/strong><\/p>\n

Reegel 15 annab m\u00e4ngijatele juhiseid erinevates olukordades k\u00e4itumiseks. N\u00e4iteks reegli 15.6 kohaselt ei ole lubatud vastase tahtlik h\u00e4irimine. M\u00e4ngijad peaksid reegli 15 l\u00e4bi lugema t\u00e4ies mahus.<\/p>\n

M\u00f5ned reegli kaheksast alapunktist k\u00e4sitlevad olukordi, mis on seotud kohtuniku ja\u00a0marker<\/em>iga. L\u00fchendatud reeglites kohtuniku ja\u00a0marker<\/em>iga seonduvat ei k\u00e4sitleta.<\/p>\n

V\u00e4ljakul k\u00e4itumine (Reegel 17)<\/strong><\/p>\n

H\u00e4iriv, solvav v\u00f5i r\u00fcndav k\u00e4itumine ei ole squashis vastuv\u00f5etav.<\/p>\n

Selle kategooria alla k\u00e4ivad: verbaalne ja visuaalne ropendamine, verbaalne ja f\u00fc\u00fcsiline solvang, kohtuniku v\u00f5i\u00a0marker<\/em>i otsusele vastuvaidlemine, reketi, palli v\u00f5i v\u00e4ljaku v\u00e4\u00e4rtarvitamine, mittevajalik f\u00fc\u00fcsiline kontakt, liialdatud ulatusega l\u00f6\u00f6giliigutus, eba\u00f5iglane soojendus, ajaraiskamine, v\u00e4ljakule hilinemine, ohtlik m\u00e4ng v\u00f5i tegu ning m\u00e4ngujuhiste saamine muul ajal kui geimidevahelisel vaheajal.<\/p>\n

\u00dcksikm\u00e4ngu\u00a0inglise keelsed reeglid<\/a>[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_tta_section][vc_tta_section title=”V\u00e4ljak” tab_id=”valjak”][vc_row_inner el_class=”tabbed-content”][vc_column_inner width=”1\/2″][vc_single_image image=”3182″ img_size=”large” css_animation=”bottom-to-top” el_class=”gray-right”][\/vc_column_inner][vc_column_inner width=”1\/2″][vc_column_text]<\/p>\n

Squashist<\/p>\n

V\u00e4ljak<\/h2>\n

Squashi v\u00e4ljakule on m\u00f5\u00f5tmed kehtestanud Maailma Squashif\u00f6deratsioon (WSF). \u00dcksikm\u00e4ngu ning paarism\u00e4ngu v\u00e4ljaku m\u00f5\u00f5tmed on sarnased, erinevus on vaid laiuses (paarism\u00e4ngul 7,62 m).<\/p>\n

V\u00e4ljaku t\u00e4psed spetsifikatsioonid inglise keeles saate\u00a0siit<\/a>.<\/p>\n

Kui on soov rajada squashiv\u00e4ljakuid, siis palume kindlasti meiega \u00fchendust v\u00f5tta info@squash.ee<\/a> ehitusalaseks n\u00f5ustamiseks v\u00f5i squashi k\u00e4ivitamiseks uues klubis. Squashiv\u00e4ljakute kvaliteet ja \u00f5ige ehitus m\u00e4\u00e4rab tuleviku v\u00f5imalused turniiride korraldamiseks.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_tta_section][vc_tta_section title=”Algaja meelesepea” tab_id=”algaja-meelesepea”][vc_row_inner el_class=”tabbed-content”][vc_column_inner width=”1\/2″][vc_column_text el_class=”left-block”]<\/p>\n

Squashist<\/p>\n

Algaja meelespea<\/h2>\n

Tutvu squashi reeglitega<\/strong>\u00a0siin<\/strong><\/a>\u00a0v\u00f5i osta endale reegliraamat h\u00e4stivarustatud klubist.<\/p>\n

V\u00f5imalusel muretse endale\u00a0korralik<\/strong>\u00a0varustus<\/strong>. Valimisel k\u00fcsi abi klubi treenerilt v\u00f5i neilt, kes kauem m\u00e4nginud:<\/p>\n

Jalatsid\u00a0<\/strong>\u2013 squashitossud v\u00f5i sisespordialade harrastamiseks m\u00f5eldud jalan\u00f5ud. \u00c4ra m\u00e4ngi jooksu- v\u00f5i tennisetossudes! Suur oht, et v\u00e4\u00e4nad jala v\u00e4lja.<\/p>\n

Reket<\/strong>\u00a0\u2013 enne reketi ostmist v\u00f5ta paar erinevat reketit ja proovi nendega palli l\u00fc\u00fca. Tavaliselt leitaksegi sobiv reket lihtsalt tunnetuse j\u00e4rgi. Osa inimesi eelistab j\u00e4igemaid reketeid, osa soovib aga m\u00e4ngida \u201epehmema\u201c reketiga. Alati v\u00f5ib n\u00f5u k\u00fcsida neilt, kes juba kauem m\u00e4nginud. Uut reketit ostes tuleks osta ka grip ehk riba, mis pannakse \u00fcmber k\u00e4epideme, et reketit oleks parem k\u00e4es hoida.<\/p>\n

Silmakaitsmed<\/strong>\u00a0\u2013 Kaitsmed vajavad alguses natukene harjumist, kuid v\u00f5ivad suure kahju \u00e4ra hoida. Kasutatakse nii prille, kui ka maske.<\/p>\n

Pall<\/strong>\u00a0\u2013 m\u00e4ngi oma tasemele vastava palliga! Enne m\u00e4ngu alustamist on kindlasti vajalik pall soojaks m\u00e4ngida. V\u00f5istluspalli on k\u00f5ige raskem soojaks saada ning see n\u00f5uab kiiret m\u00e4ngu ja tugevaid l\u00f6\u00f6ke. Seet\u00f5ttu ei ole soovitatav algajatel selle palliga m\u00e4ngida, sest k\u00fclma palliga ei saa te \u00f5iget m\u00e4ngur\u00f5\u00f5mu tunda. N\u00e4itena Dunlopi pallid:<\/p>\n