ETC3 esimene päev

Eile algas Jerseys kolmanda divisjoni Euroopa meeskondlikud meistrivõistlused. 

Meeste turniirist võtab osa 14 meeskonda.

Eesti meeskond koosseisus Paul Piik, Jaanus Pettai, Kristjan Pettai, Paavo Piik ja Priit Lumi on turniiril eesmärgiga see võita. 

Meeskonna manageri Ardo Nõmme sõnul mängivad mehed hästi ja lahingud on olnud ägedad. Klaasi taga istudes pidi pulss kõrgemal olema kui mängijatel endil, eriti hull oli Jersey mängude ajal. 

Paul esimesel päeval ei mänginud, sest kosus sinnasõites saadud kõhuviirusest. 

Eesti on ühes alagrupis koos  Jersey, Kreeka ja Leeduga. Eile hommiku poolikul mängiti Kreekaga. Kreeka esinumber on 10 -aastat tagasi olnud PSA 105. Eesti võitis Kreekat 4 – 0 . Jaanus 3-1, Kristjan 3-1, Paavo 3-0 ja Priit 3-0.

Jersey võitis samal ajal kindlalt Leedut 4-0 

Õhtul oli väga põnev mäng Jerseyga ja seis jäi 2-2 viiki. Jaanus 0-3 (kolmandas geimis oli Jaanus 8-3 ees olnud, kuid geim oli kahjuks ikkagi ära läinud. Kristjan 3-2, Paavo 3-1 ja Priit 2-3

Hetkel oleme Jerseys ühe geimiga maas. Täna tuleb Leedut kindlasti 4-0 võita ja ühtegi geimi kaotamata. Samuti on vaja , et Kreeka võtaks ühe mänguvõidu, siis peaks Eesti esimesena alagrupist edasi minema. Kuid kui jääme ka teiseks ei ole veel hullu midagi. Esikoha pool liiguvad alagruppide kaks parimat. Esimeses kohamängus tuleb siis tõenäoliselt vastu Luksemurg või Slovakkia. Eesti meeskonda peetakse turniiril üheks favoriidiks.

Detailsed tulemused

Mängijate kommentaarid:

Kristjan – mängis teist asetust

Täna oli minu jaoks hea päev- sain kirja kaks võitu. Esimene neist lihtsam ja teine raskem. Esimene võit tuli Kreeka teise nr vastu. Tegemist oli 16.a kutiga, kes on 12 aastat USA-s elanud. Tal oli kõik olemas, tugevad ründelöögid, hea touch ja meeletult hea väljakuline liikumine. Ta tegi julmalt tööd, sest suutsin enda aktiivse mängustiiliga teda survestada. Ma mängisin hästi, kuid oleksin saanud veel paremini. Gemi kaotus tuli enda kehvast sooritusest- palju vigu ja olin natukene kärsitu. Ilus päeva algus 3:1 võit ja 4:0 võit Kreeka üle nii, et Pauli vaja ei läinud. Peale mängu venitasin, sõin, lugesin ja magasin ning olin suurepärase tundega valmis tegema järgmise soorituse kell 5 Jersey teise reketi vastu. Mul ei olnud aimugi, kes vastane on. Tuli välja, et minule sarnane kutt, korraliku tehnika ja touchiga hiiglane. Ma usun, et ta oli veidi noorem kui mina aga selle eest minust veel pikem. Suutsin mängida väga aktiivset squashi. Paul ütles, et kontrollisim tervet mängu. Kaks geimi kaotust tuli enda vigadest ja rumalatest löögi otsustest. Drived ja crossid olid täpsed, tugevad ja madalad kui vaja ning kõrged siis kui vajasin aega puhkamiseks. Võidu tõi aktiivne ja agressiivne mäng.

Priit – mängis neljandat asetust

Kreeklaste 2. ja 4. reketid on lootustandvad juuniorid. Nagu ikka esimese matsiga, oli algus väga rabe ning ei õnnestunud palli servikasti taha saada. Õnneks rapsis juunior samamoodi ning niimoodi kuidagiviisi koledasti jamades mängisime siis ja õnnestus esimene geim ikkagi kätte saada. Teine läks juba ladusamalt, aga avastasin, et ei oska absoluutselt sellel platsil dropshotte lüüa, naeruväärselt pikaks läksid. See sai teemaks kõigil, et Jersey platsidel võib olla üsna väljaku tagaosas, kuna esiosa on võimalik üsna hästi kaitsta ka sealt. Kolmas geim sain drivede pikkused paika ning domineerisin vastast algusest lõpuni.  

Jersey tiimis seeniorid.

Ma olen suurim seenioride sõber, ka Soomes nahutavad nad mind alatasa. Kui juunioride vastu mängides tunnen end ajuhiiglasena, siis seenioride vastu enamasti ajukääbusena. Mu vastane oli mänginud squashi umbes paleoliitikumi ajastu algusest ning mängis igati vastikut stiili, kus tõstis palli väga palju ning oli fantastilisi volley droppe kõigist võimalikest ja võimatutest asenditest. Esimene geim oli jälle veidi rabe minu poolt, aga ta oskas ka mind üllatada väljaku eest igasuguste toredate variatsioonidega ning lõi inglise squashile omaselt hea pikkuse ja laiusega drive , erinevalt minust. Ühtlasi üritas ta igal võimalusel palli vahelt võtta volleyst ning luges mängu hästi ja löögivalik oli meisterlik / isegi kui ta eksis, siis sooritades õiget lööki. Matsi jooksul õnnestus mul jälle omale dropshottide ja counterdroppidega jalga tulistada, kuna need läksid nii pikaks, et ta lihtsalt jooksis mulle selga ja võttis lihtsaid stroke´ e. Eriti just viimaste geimides hakkas ta kasutama väga palju lobi , nii tagant , keskelt kui eest , ning kõik kolm korda kui ma ei läinud pallile vahele, siis maandus pall perfektselt taha nicki. Täilik meistriklass lob- volley drop kasutamisest oli. Viimane geim mängis ta eriti kvaliteetselt ning lõi suurepäraseid drive´ e , volleydroppe ja miniboaste. Füüsiliselt polnud viiendas viga midagi mul, aga ta suutis hoida mängu oma taktikepi all ning kui pall oli veidigi lahtine, siis pani selle niimoodi ära, et mul polnud lootustki kätte saada. Vähemalt suutsime koondisega tervikuna Jersey koondisele väikese südamerabanduse tekitada ning olime väga lähedal nende võitmisele. Mina kaotasin 2/3 , ning kokku jäi matside seis 2/2 , Ühegeimise eduga neile / protokolli läks kirja ikkagi viik, aga kui neil õnnestub Kreekat võita 4/0 , sis võidavad nad ka alagrupi ja meie saame teisena edasi veerandfinaalidesse kui Leedut õnnestub võita. Hea õppetund oli igathaes, võitleme vapralt edasi.

Paavo – kolmas asetus

Esimene mäng kreeklaste kolmanda reketi vastu läks peamiselt kohanemiseks.Algus oli rabe ja esimesed paar droppi lõin selgelt plekki. Samas olin terve aja domineerivam pool, vastane lõi mulle peamiselt palle tagasi lihtsalt, midagi väga vaimukat sealt ei tulnud. Ühesõnaga, tegin kaugelt
liiga palju tühja tööd ja mõttetuid vigu, tegelesin iseendaga niivõrd, et ei mäleta isegi tüübi nime ega välimust (või olidki need lihtsalt nii eristamatud), geimilõppudes aga ei riskeerinud ja võitsin kaks esimest geimi kuskil kolmepunktiste vahedega ja siis kolmandas geimis läksin juba 10-0 ette, et asi ära vormistada. Tundus, et veel pikk tee selleni, et oma parimat mängu näidata.

Teine mäng oli täielik müsteerium. Jersey tüüp tundus paras põkk ja korralik mängumees. Isegi nimi jäi seekord meelde – Rob. Pärast esimesi
pallivahetusi, mis kestsid ikka väga pikalt ja olid täitsa squashi moodi, mõtlesin, et mina küll ei suuda üle ühe geimi niimoodi mängida ja hakkasin tasapisi droppe ja boaste introdutseerima – klassikaline eestkäe pette-boast tõi punkti, ajas vastase natuke segadusse, ta eksis paaril
korral (kodupubliku ees, näha, et tal oli ka närv sees) ja kuidagi suutsin ka geimilõpu enda kasuks pöörata, tundus lihtsalt suhteliselt uskumatu, et paar punkti veel ja geim käes. Teises geimis jätkus imelik mäng – see ei meenutanud mitte kuidagi seda squashi, mida Eestis mänginud olen. Vastane seisis konstantselt T-punktist meeter tagapool, me kumbki ei saanud T-punkti üle läbivat kontrolli, punkt-punkti mäng ja jälle kuidagi geimi õpus ma mõtlesin, et kui ma seda geimi kätte ei saa, siis on rong läinud ka, väsimus tapab ära. Ja nii tuli teine tasavägine lõpp ka mulle. Ise ei uskunud sündmusi üldse, kui väljakult ära tulin, selline tunne, nagu vastane mängiks alla oma võimete. Kolmandas geimis olin enesekindlam, aga ka väsinum, vastane kontrollis rohkem, mina jooksin, jäin 10-7 taha, aga ülbust jätkus. Geimpallilt lõin ta servi nikki ja järgmise punkti vollidropiga efektselt maha. Ja siis 9-10 seisult üritasin talle servi pihta lüüa, aga lõin vastu raami ja – serviviga. Klassikaline Paavo. Kuskil pidi see suur bluff välja tulema. 2-1 seisult neljandas geimis hakkas asi kiiva kiskuma. Jäin 0-5 taha, peamiselt oma vigade tõttu. Terendas mitte kõige soodsam viienda geimi perspektiiv (olen ikkagi 33-aastane!) Aga sundisin ennast rahulikuks, ah jaa, publiku hulk oli meeletu, kuna Jersey koduväljakul mängisime, aga nad olid üsna lahked ja ma olin nad oma ebatraditsioonilise mängustiiliga mingiks hetkeks veidi ka oma poolele võitnud – kujutan ette, kuidas see mõjus, mingi pikk kõhetu Ida-Euroopa lohh, kes ma olin selleks ajaks näost suhteliselt valge ja puhkasin juba silmnähtavalt pärast kõrgemate pallide löömist punkti ajal, aga jooksin sellest hoolimata endiselt kõiki võimalikke ja võimatuid palle ära (kahel korral andis mulle kohtunik mu meelest ka kaks-põrget andeks, kuna ülevalt tema vaatluspostilt ei näinud hästi ja ma olin ilmselt selleks ajaks tema jaoks kehtestanud reegli, et ei ole palli, mida ma kätte ei saaks) –ühesõnaga, ronisin punkthaaval tammsaareliku tööeetikaga 0-5 pealt 7-5 peale. Ilmselt puhtalt hirmust viienda geimi ees. Ja pärast seda oli niigi mitte oma elu parimat mängu mängival Robil eneseusk juba miinuses ja geimilõpp tuli väsimusest tuikuvale eestlasele. Mu jaoks on turniir seega juba õnnestunud, eneseületus teises mängus ja ebaloogiline võit. Homme hotelli vastas olevasse Aquadome’i suplema!

Jaanus – esimene asetus