Squashist

Reeglid

Squashireeglite lühendatud versioon on mängijatele põhitõdede mõistmiseks. Kõik mängijad peaksid läbi lugema täielikud reeglid. Igas pealkirjas sulgudes olev reegli number viitab täielikule reeglile.

Punktiarvestus (Reegel 2)

Mäng koosneb üldjuhul “parem-viiest” geimist (või “parem-kolmest”). Iga geimi mängitakse 11 punktini. Iga pallivahetuse võidu eest saab punkti. Kui seis on 10-10, siis tuleb võitja selgitamiseks ühel mängijal saada kahepunktiline edu (nt 12-10; 13-15 või 14-16 jne).

Alternatiivina võib kasutada mängimist üheksa punktini. Sel juhul  saab punkte võita ainult servija. Kui servija võidab pallivahetuse, saab ta punkti. Kui servi vastuvõtja võidab pallivahetuse, saab ta servijaks. Seisul 8-8 peab servi vastuvõtja valima, kas mängitakse üheksa (“Üheksani”) või kümne (“Kümneni”) punktini. (Sellist tingimust, et mängija vajab geimi võitmiseks kahepunktilist edu, ei ole).

Soojendus (Reegel 4)

Enne mängu algust lubatakse mängijatel viieks minutiks tulla väljakule mängueelseks soojenduseks (kaks ja pool minutit mõlemal väljakupoolel).

Kui mängu jooksul vahetatakse palli või mäng jätkub pärast mõningast viivitust, löövad mängijad palli mängimistemperatuurini soojaks.

Kumbki mängija võib mistahes vaheaja ajal palli soojaks lüüa.

Serv (Reegel 5)

Mängu alustatakse serviga. Esimesena servija tehakse kindlaks reketi keerutamisega. Pärast seda jätkab servija servimist kuni pallivahetuse kaotamiseni. Sellest hetkest saab servi vastuvõtjast servija ning toimub servivahetus.

Järgmises geimis alustab servimist eelmise geimi võitnud mängija.

Iga geimi alguses ning pärast servija vahetumist otsustab servija, millisest servikastist ta servib. Pärast pallivahetuse võitmist tuleb vahetada servikasti.

Servimisel puudutab mängija vähemalt ühe osaga jalast põrandat servikasti sees. Selleks et serv oleks määrustepärane, tuleb servida otse vastu esiseina servijoone ja äärejoone vahele nii, et tagasipõrkav pall maanduks servi vastuvõtjapoolses tagakastis, välja arvatud kui pall võetakse vastu lendpallina.

Määrustepärane löök (Reegel 6)

Löök on määrustepärane, kui mängija lööb palli põrandat tabamata esiseina alumise joone ja äärejoone vahele enne kui pall on põrganud põrandal kaks korda.

Löök ei ole määrustepärane, kui see on “Viga” (palli lüüakse pärast seda, kui see on põrganud põrandal rohkem kui ühe korra, kui palli ei lööda määrustepäraselt, või kui tehakse topeltlöök); “All” (pall tabab enne esiseina põrandat või plekki); “Aut” (pall puudutab äärejoont või tabab seina ülevalpool äärejoont).

Pallivahetused (Reegel 8)

Määrustepärase servi järel löövad mängijad palli vaheldumisi kuni ühe mängija eksimuseni.

Pallivahetus koosneb servist ja teatud arvust määrustepärastest löökidest. Mängija võidab pallivahetuse, kui vastane ei soorita määrustepärast servi või lööki või kui enne palli löömist puudutab see vastast (kaasa arvatud reketit ja riietust) ilma, et oleks vastase löögikord.

Märkus: kui pallivahetuse ajal on oht vastast palli või reketiga tabada, ei tohiks mängija palli lüüa. sellistel juhtudel mäng peatatakse ning pallivahetus mängitakse uuesti (“let”) või vastane saab karistuse.

Vastase tabamine palliga (Reegel 9)

Kui mängija lööb palli, mis enne esiseinani jõudmist tabab vastast, vastase reketit või riietust, mäng peatatakse.

Lööja võidab pallivahetuse, kui löök oleks olnud määrustepärane ning pall oleks tabanud esiseina ilma teisi seinu puutumata eeldusel, et lööja ei pööranud.

Kui pall tabas või oleks tabanud ükskõik millist teist seina enne esiseina ja löök oleks olnud määrustepärane, mängitakse let.

Lööja kaotab pallivahetuse, kui löök ei oleks olnud määrustepärane.

Pööramine (Reegel 8)

Kui lööja järgneb pallile või laseb pallil endast mööduda vasakult poolt ja seejärel lööb palli endast paremalt poolt (või vastupidi), siis on lööja pööranud.

Kui pall tabab vastast pärast lööja pööramist, võidab pallivahetuse vastane.

Kui lööja peatab pööramisel mängu, kartusest tabada vastast palliga, mängitakse let. Seda soovitatakse olukordades, kus mängija tahab pöörata, kuid ei ole kindel vastase asukoha suhtes.

Teistkordsed löögiüritused (Reegel 10)

Kui mängija lööb pallist mööda, võib ta üritada uuesti palli lüüa.

Kui teistkordne löögiüritus tabab vastast, kuid löök oleks olnud määrustepärane, mängitakse let.

Kui löök ei oleks olnud määrustepärane, kaotab lööja pallivahetuse.

 

Takistamine (Reegel 8)

Mängijale, kelle kord on lüüa, peab vastane löögiks võimaldama täieliku vabaduse.

Takistamise ärahoidmiseks peab vastane teisele mängijale võimaldama tõkestamata otsese ligipääsu pallile, piisava vaate pallile, piisava ruumi palli löömiseks ja vabaduse lüüa pall otse vastu esiseina mistahes osa.

Takistatud mängijal on õigus kas mängu jätkata või mäng peatada. Kui on oht vastasega kokku põrgata või teda palli või reketiga tabada, on soovitatav mäng peatada.

Kui mäng on peatatud takistamise tõttu, on peamised juhised:

Mängijal on õigus letile, kui ta oleks saanud teha määrustepärase löögi ja vastane andis endast parima, et takistamist ära hoida.

Mängijal ei ole õigust letile (s.t ta kaotab pallivahetuse), kui mängija ei oleks suutnud sooritada määrustepärast lööki, kui ta jätkas mängu pärast takistamise toimumist või kui takistamine oli sedavõrd minimaalne, et see ei mõjutanud pallini jõudmist ja löögi sooritamist.

Mängijal on õigus stroke-ile (s.t ta võidab pallivahetuse), kui vastane ei andnud endast parimat takistamise ärahoidmiseks, kui mängijal oleks olnud võimalus sooritada võidulöök, või kui mängija oleks tabanud vastast otse esiseina poole suunduva palliga.

Let

Let on lahendamata pallivahetus. Pallivahetus ei lähe arvesse ja servija servib uuesti samast servikastist.

Lisaks eelnevates punktides kirjeldatud letidele, võidakse letisid määrata ka teistel tingimustel. Näiteks võidakse määrata let, kui pall tabab mängu ajal mingit väljaku põrandal asetsevat objekti või kui lööja otsustab jätta löögi sooritamata seoses põhjendatud kartusega vastast vigastada.

Let määratakse ka siis, kui servi vastuvõtja ei ole valmis ega ürita servi vastu võtta või kui mängu ajal puruneb pall.

Mängu jätkuvus (Reegel 7)

Kui üks mängija on alustanud servimist, eeldatakse mängu jätkuvust igas geimis. Kahe pallivahetuse vahel ei tohiks olla mitte mingit viivitust.

Kõikide geimide vahel on lubatud 90-sekundiline vaheaeg.

Mängijatel on lubatud vajaduse korral vahetada riietust või varustust.

Verejooks, vigastus ja haigestumine (Reegel 14)

Kui vigastusega kaasneb verejooks, tuleb enne mängu jätkamist verejooks peatada. Mängijale võimaldatakse piisavalt aega veritseva haava kinnisidumiseks.

Kui verejooksu põhjustas ainult vastase tegevus, võidab mängu vigastatud mängija.

Kui verejooks kordub, ei võimaldata täiendavat taastumisaega, välja arvatud see, et mängija võib geimi loovutada ning kasutada verejooksu peatamiseks ning haava kinnisidumiseks 90-sekundilist geimidevahelist vaheaega. Kui verejooksu ei õnnestu peatada, kaotab vigastatud mängija kohtumise.

Verejooksust erineva vigastuse korral otsustatakse, kas vigastuse põhjustas vastane, mängija ise või aitasid vigastuse tekkimisele kaasa mõlemad mängijad.

Vigastatud mängija võidab kohtumise, kui vastase tekitatud vigastus ei võimalda mängu koheselt jätkata.

Kui vigastus on isepõhjustatud, on vigastatud mängijal 3 minutit aega taastumiseks ja mängu jätkamiseks, või võimalus loovutada geim ja kasutada taastumiseks 90-sekundilist vaheaega.

Kui vigastus tekkis mõlema mängija süül, võimaldatakse vigastatud mängijale 1 tund taastumisaega.

Haigestunud mängija peab mängu jätkama või loovutama geimi ja kasutama taastumiseks 90-sekundilist vaheaega. Haigestumiseks loetakse krampe, esilekerkivat iiveldust ning hinge kinnijäämist (kaasa arvatud astmat). Kui mängija oksendab väljakule, võidab vastane mängu.

Mängijate kohustused (Reegel 15)

Reegel 15 annab mängijatele juhiseid erinevates olukordades käitumiseks. Näiteks reegli 15.6 kohaselt ei ole lubatud vastase tahtlik häirimine. Mängijad peaksid reegli 15 läbi lugema täies mahus.

Mõned reegli kaheksast alapunktist käsitlevad olukordi, mis on seotud kohtuniku ja markeriga. Lühendatud reeglites kohtuniku ja markeriga seonduvat ei käsitleta.

Väljakul käitumine (Reegel 15)

Häiriv, solvav või ründav käitumine ei ole squashis vastuvõetav.

Selle kategooria alla käivad: verbaalne ja visuaalne ropendamine, verbaalne ja füüsiline solvang, kohtuniku või markeri otsusele vastuvaidlemine, reketi, palli või väljaku väärtarvitamine, mittevajalik füüsiline kontakt, liialdatud ulatusega löögiliigutus, ebaõiglane soojendus, ajaraiskamine, väljakule hilinemine, ohtlik mäng või tegu ning mängujuhiste saamine muul ajal kui geimidevahelisel vaheajal.

Üksikmängu inglise keelsed reeglid

Squashist

Väljak

Squashi väljakule on mõõtmed kehtestanud Maailma Squashiföderatsioon (WSF). Üksikmängu ning paarismängu väljaku mõõtmed on sarnased, erinevus on vaid laiuses (paarismängul 7,62 m).

Väljaku täpsed spetsifikatsioonid inglise keeles saate siit.

Kui on soov rajada squashiväljakuid, siis palume kindlasti meiega ühendust võtta info@squash.ee ehitusalaseks nõustamiseks või squashi käivitamiseks uues klubis. Squashiväljakute kvaliteet ja õige ehitus määrab tuleviku võimalused turniiride korraldamiseks.

Squashist

Algaja meelespea

Enne väljakule minemist, tutvu squashi reeglitega siin

Võimalusel muretse endale korralik varustus. Valimisel küsi abi klubi treenerilt või neilt, kes kauem mänginud:

Jalatsid – squashitossud või sisespordialade harrastamiseks mõeldud jalanõud. Ära mängi jooksu- või tennisetossudes! Suur oht, et väänad jala välja.

Reket – enne reketi ostmist võta paar erinevat reketit ja proovi nendega palli lüüa. Tavaliselt leitaksegi sobiv reket lihtsalt tunnetuse järgi. Osa inimesi eelistab jäigemaid reketeid, osa soovib aga mängida „pehmema“ reketiga. Alati võib nõu küsida neilt, kes juba kauem mänginud. Uut reketit ostes tuleks osta ka grip ehk riba, mis pannakse ümber käepideme, et reketit oleks parem käes hoida.

Silmakaitsmed – Kaitsmed vajavad alguses natukene harjumist, kuid võivad suure kahju ära hoida. Kasutatakse nii prille, kui ka maske.

Pall – mängi oma tasemele vastava palliga! Enne mängu alustamist on kindlasti vajalik pall soojaks mängida. Võistluspalli on kõige raskem soojaks saada ning see nõuab kiiret mängu ja tugevaid lööke. Seetõttu ei ole soovitatav algajatel selle palliga mängida, sest külma palliga ei saa te õiget mängurõõmu tunda. Näitena Dunlopi pallid:

  • Max – Sinist värvi ja pisut suurem, kui teised pallid. Algajate pall. Põrkab kergemini, kui teised pallid. (Karakalil punase täpiga)
  • Progress – Ilma täppideta must pall. Harrastajatele. (Karakalil valge täpiga)
  • Competition – üks kollane täpp. Kasutatakse enamasti treeningutel.
  • Pro – kahe kollase täpiga pall. Kasutatakse võistlustel.

Võimalusel kasuta treeneri abi, et õige reketi käsitsemine, õiged löögid ja liikumine algusest peale selgeks saada.

Kuidas reketit käes hoida –  Reketi hoie 

Squashi põhilöögid:

Serv :

Mängijal, kes saab serviõiguse, on õigus valida, kummalt väljaku poolelt ta servimist alustab, kuid kui sama isik saab järjest punkte, peab ta peale igat punkti servikasti vahetama. Kui antud mängija kaotab punkti, võib teine mängija jälle valida, kummast servikastist ta servimist alustab.

„Hea serv“

1. „Hea“ serv peab minema üle esiseina keskjoone ja maanduma vastase poolel, väljaku taga nurgas. Kui pall läheb esiseina keskjoone peale, sellest allapoole või piiridest välja on tegu vale serviga.

2. Servijal peab löögi hetkel  olema vähemalt üks jalg servikastis, muidu on tegu vale serviga.

3. Kui servija teeb vea, siis kaotab ta serviõiguse ja serviõigus läheb vastasele.

Drive:

Drive on squashimängu kõige elementaarsem löök. See on pikk löök võimalikult külgseina ääres, mis ideaalis maandub servikasti taga nurgas. Drive´i kasutatakse vastase liigutamiseks väljaku keskelt taha nurkadesse, et saada ise kontroll väljaku ja mängu üle.

Eeskäe Drive

Tagakäe Drive

 

Drop:

Drop on ründelöök, mis tuleb lüüa võimalikult madalale esiseina alumise joone peale ja mida kasutatakse olukordades, kus vastane on mängijast tagapool

Eeskäe ja tagakäe Drop´i löök

Lob:

Lob ehk tõste on kaitselöök, mida kasutatakse endale aja võitmiseks ja mängu tempo aeglustamiseks, kuna pall lendab suurema kaarega ehk lennuaeg on pikem. Lob’i lüüakse esiseina lähedalt. Pall lüüakse kõrgemale esiseina pihta nii, et see lendaks kaarega üle vastase ja  maanduks väljaku taga nurgas

Lob

Volley:

Volley on löök, kus ei lasta pallil maha põrkuda enne löömist. Pallide võtmine õhust tõstab mängu tempot ja survestab vastast.

Eeskäe ja tagakäe volley tehnika

Boast:

Boast ehk külgseina löök on peamiselt kaitselöök, mida mängija on sunnitud kasutama olukorras, kus ta on löögile hiljaks jäänud ning pall on temast juba möödunud. Sellisel juhul tuleb pall lüüa külgseina nii, et see läheks diagonaalis vastu esiseina. Külgseina lööki kasutatakse ründelöögina olukorras, kus mängija asub vastasest eespool.

Crosscourt:

Crosscourt on taktiliselt effektiivne löök, kus pall lüüakse esiseina pihta nii, et see lendab diagonaalselt väljaku teisele poole, ideaalselt väljaku taha nurka. Crosscourt’i lööki kasutatakse suunamuutuste tegemiseks ehk vastase survestamiseks ja vastase liigutamiseks taha nurkadesse.

Tee alati soojendusharjutusi enne mängima asumist ning venita peale treeningut, et vältida vigastusi ning valusaid lihaseid järgmisel päeval.

Mängi ohutult! Kui on oht, et palli lüües tabad vastast kas palli või reketiga, peata mäng, öeldes „Let” ja mängi punkt uuesti!

Squashist

Ajalugu

Squash on välja arenenud mängust nimega Rackets, mis tekkis 19. sajandi alguses ühes Londoni vanglas. Reketi- ja pallimängud olid tol ajal väga populaarsed ning oma igapäevase treeningu käigus hakkasid vangid palli reketiga vastu seina lööma.

1820-ndatel levis rackets Inglismaa koolides s.h Harrows. Viimast peetaksegi squashi sünnikohaks. Nimelt avastasid Harrowsi õpilased peagi, et kui racketsi pall augustada, siis seinaga põrkumisel litsub pall laiaks (ingl.k. squash) ning tekib palju erinevamaid löögivõimalusi. Ühtlasi nõudis see mängijatelt suuremat pingutust, sest enam ei saanud oodata, kuni pall sinuni tagasi põrkab nagu racketsis.

1864. aastal ehitati Harrows esimesed neli squashiväljakut ning mängust sai omaette spordiala. Mäng kogus üha populaarsust ning ka teistes koolides hakati väljakuid avama.

Nagu iga uue spordiala väljakujunemisel ei olnud ka squashis algusaastatel rahvusvahelisi standardeid, mistõttu tekkisid mõningad erinevused squashi mänguviisis ja varustuses. Kujunesid välja kaks peasuunda: soft ball ja hard ball. Esimene levis Inglismaal ja seda mängiti n.ö pehme palliga, väljakul, mille laiuseks 21 jalga (u 6.4 m) ja teist Põhja-Ameerikas n.ö kõva palliga, väljakul, mille laiuseks 18.5 jalga (u 5.6 m). Mõlema väljaku pikkuseks oli 32 jalga (u 9.75 m).

Detailsem squashi ajalugu inglise keeles Maailma Squashiföderatsiooni kodulehel – Squashi ajajoon
Alates 2019 sügisest pandi alus digitaalsele Maailma Squashi raamatukogule (World Squash Library).

Suurepärane ettevõtmine, kus on võimalik leida huvitavaid fakte kogu maailma squashi ajaloo kohta.

https://www.squashlibrary.info

Esimesed spordialaga seotud alaliidud asutati 1907.a USA-s (US Squash Racquets Association) ja 1911.a Kanadas (Canadian Squash Racquets Association). Inglismaal reguleeriti squashi alates 1908. a-st ja seda Tennise ja Racketsi Liidu alla kuuluvas squashi komitees. Alles 1928. a. asutati eraldiseisev Squash Rackets Association.

1966. aastal toimus Londonis erinevate riikide (Austraalia, Suurbritannia, India, Pakistan, Uus-Meremaa, USA, Kanada, Lõuna-Aafrika Vabariik, Araabia Ühendemiraadid) squashi esindajate kohtumine, mille käigus loodi Rahvusvaheline Squashi ja Racketsi Ühendus (International Squash Rackets Association). 1992. a. muudeti liidu nime ja kuni tänaseni on see World Squash Federation (WSF).

Squashist

Eesti squashi ajalugu

Squashielu Eestis sai alguse 7.augustil 1993. aastal kui Tallinnas Harjuoru võimlas avati Eesti esimene squashiklubi. 1994. aasta kevadel toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused.

Ajaloolise esimese tiitlivõidu võttis Rauno Tiesel. Kolmandal tegevusaatal tehti algust Tallinna karikavõistlustega, millest hiljem kasvasid välja Eesti karikavõistlused. Esimene karikavõitja oli aastatel 1995-1996 Marko Kristjanson.  1997. aastal pandi alus Eesti Squashi Liidule, millest hiljem sai Eesti Squashiföderatsioon. 4.aprillil 1998. võeti ESqL vastu Euroopa Squashiföderatsiooni, samal aastal sai Squashi Liidust Eesti Spordi Keskliidu liige, hiljem ka Eesti Olümpiakomitee liige. 2017 aasta detsembrist on Eesti Squashi Föderatsioon Maailma Squashiföderatsiooni täisliige.

Squashiklubidest polnud Harjuoru enam ainuke, Tallinnas lisandusid Citysquash ning Peterburi Squashiklubi. Squashiga tegelemise võimalused avardusid tunduvalt 1999. aasta alguses, mil avati pidulikult Baltimaade suurim 8-väljakuga Metro Squash. Klubi avalindi lõi hoogsa reketilöögiga läbi kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool.

Meenutades 1999. aasta 29. jaanuari Postimeest:

Erki Nool ütles pärast lindi läbilöömist, et mittesquashimängijana toetab ta hingest uute spordibaaside avamist. «Loodan, et head mängutingimused tõstavad Eesti squashimängijate taset.» Autosportlase Rain Pilve sõnul mängis ta esimest ja seni viimast korda squashi 1994. aastal Inglismaal. «Algul mõtlesin, et see on keeruline mäng, aga polnud seal keerulist midagi, ja füüsiliselt võttis pool tundi mängimist päris läbi.» Välisminister Raul Mälk tuli squashikeskust avama suurest uudishimust. «Ma olen squashiväljakul esimest korda, aga meil majas (välisministeeriumis – toim) on palju squashihuvilisi, kuna kaks tundi saime tasuta mänguaega.»

Rahvusvahelisel suurel areenil pole läbimurdeni siiski jõutud, vähesed võidud on tulnud juunioride tasandil. 2002. sügisel sai Eesti võistkond Slovakkias Developing Nations Cup-il (millest hiljem kasvas välja European Nations Challenge Cup) Slovakkia ja Horvaatia järel kolmanda koha.  2006. aastal üllatas Eesti naiskond Poolas peetud ENCC-l ja võitis esikoha. Aasta hiljem kordas Lätis peetud võistlustel sama saavutust aga meeskond.

Täna ei ole Eesti squashimaastik enam Tallinna keskne, squashi saab mängida  Pärnus, Kuressaares, Tartus, Võrus, Kilingi-Nõmmel, Raplas, Valgas . Ala harrastajaid on üle 1000, võistlustest võtab igal aastal regulaarselt osa 100-130 mängijat. Tähtsaimaks jõuprooviks on veebruaris korraldatavad Eesti meistrivõistlused ja maailma edetabeli punkte andev Green Life Estonian Open septembrikuus.

Esimesed sertifitseeritud väljakud ehitati  2016 Tondi Tennisekeskusesse .

Esimesed spordialaga seotud alaliidud asutati 1907.a USA-s (US Squash Racquets Association) ja 1911.a Kanadas (Canadian Squash Racquets Association). Inglismaal reguleeriti squashi alates 1908. a-st ja seda Tennise ja Racketsi Liidu alla kuuluvas squashi komitees. Alles 1928. a. asutati eraldiseisev Squash Rackets Association.

1966. aastal toimus Londonis erinevate riikide (Austraalia, Suurbritannia, India, Pakistan, Uus-Meremaa, USA, Kanada, Lõuna-Aafrika Vabariik, Araabia Ühendemiraadid) squashi esindajate kohtumine, mille käigus loodi Rahvusvaheline Squashi ja Racketsi Ühendus (International Squash Rackets Association). 1992. a. muudeti liidu nime ja kuni tänaseni on see World Squash Federation (WSF).

Squashist

Ajalugu

Squash on välja arenenud mängust nimega Rackets, mis tekkis 19. sajandi alguses ühes Londoni vanglas. Reketi- ja pallimängud olid tol ajal väga populaarsed ning oma igapäevase treeningu käigus hakkasid vangid palli reketiga vastu seina lööma.

1820-ndatel levis rackets Inglismaa koolides s.h Harrows. Viimast peetaksegi squashi sünnikohaks. Nimelt avastasid Harrowsi õpilased peagi, et kui racketsi pall augustada, siis seinaga põrkumisel litsub pall laiaks (ingl.k. squash) ning tekib palju erinevamaid löögivõimalusi. Ühtlasi nõudis see mängijatelt suuremat pingutust, sest enam ei saanud oodata, kuni pall sinuni tagasi põrkab nagu racketsis.

1864. aastal ehitati Harrows esimesed neli squashiväljakut ning mängust sai omaette spordiala. Mäng kogus üha populaarsust ning ka teistes koolides hakati väljakuid avama.

Nagu iga uue spordiala väljakujunemisel ei olnud ka squashis algusaastatel rahvusvahelisi standardeid, mistõttu tekkisid mõningad erinevused squashi mänguviisis ja varustuses. Kujunesid välja kaks peasuunda: soft ball ja hard ball. Esimene levis Inglismaal ja seda mängiti n.ö pehme palliga, väljakul, mille laiuseks 21 jalga (u 6.4 m) ja teist Põhja-Ameerikas n.ö kõva palliga, väljakul, mille laiuseks 18.5 jalga (u 5.6 m). Mõlema väljaku pikkuseks oli 32 jalga (u 9.75 m).

Detailsem squashi ajalugu inglise keeles Maailma Squashiföderatsiooni kodulehel – Squashi ajajoon
Alates 2019 sügisest pandi alus digitaalsele Maailma Squashi raamatukogule (World Squash Library).

Suurepärane ettevõtmine, kus on võimalik leida huvitavaid fakte kogu maailma squashi ajaloo kohta.

https://www.squashlibrary.info

Squashist

Reeglid

Squashireeglite lühendatud versioon on mängijatele põhitõdede mõistmiseks. Kõik mängijad peaksid läbi lugema täielikud reeglid. Igas pealkirjas sulgudes olev reegli number viitab täielikule reeglile.

Punktiarvestus (Reegel 2)

Mäng koosneb üldjuhul “parem-viiest” geimist (või “parem-kolmest”). Iga geimi mängitakse 11 punktini. Iga pallivahetuse võidu eest saab punkti. Kui seis on 10-10, siis tuleb võitja selgitamiseks ühel mängijal saada kahepunktiline edu (nt 12-10; 13-15 või 14-16 jne).

Alternatiivina võib kasutada mängimist üheksa punktini. Sel juhul  saab punkte võita ainult servija. Kui servija võidab pallivahetuse, saab ta punkti. Kui servi vastuvõtja võidab pallivahetuse, saab ta servijaks. Seisul 8-8 peab servi vastuvõtja valima, kas mängitakse üheksa (“Üheksani”) või kümne (“Kümneni”) punktini. (Sellist tingimust, et mängija vajab geimi võitmiseks kahepunktilist edu, ei ole).

Soojendus (Reegel 3)

Enne mängu algust lubatakse mängijatel viieks minutiks tulla väljakule mängueelseks soojenduseks (kaks ja pool minutit mõlemal väljakupoolel).

Kui mängu jooksul vahetatakse palli või mäng jätkub pärast mõningast viivitust, löövad mängijad palli mängimistemperatuurini soojaks.

Kumbki mängija võib mistahes vaheaja ajal palli soojaks lüüa.

Serv (Reegel 4)

Mängu alustatakse serviga. Esimesena servija tehakse kindlaks reketi keerutamisega. Pärast seda jätkab servija servimist kuni pallivahetuse kaotamiseni. Sellest hetkest saab servi vastuvõtjast servija ning toimub servivahetus.

Järgmises geimis alustab servimist eelmise geimi võitnud mängija.

Iga geimi alguses ning pärast servija vahetumist otsustab servija, millisest servikastist ta servib. Pärast pallivahetuse võitmist tuleb vahetada servikasti.

Servimisel puudutab mängija vähemalt ühe osaga jalast põrandat servikasti sees. Selleks et serv oleks määrustepärane, tuleb servida otse vastu esiseina servijoone ja äärejoone vahele nii, et tagasipõrkav pall maanduks servi vastuvõtjapoolses tagakastis, välja arvatud kui pall võetakse vastu lendpallina.

Määrustepärane löök (Reegel 6)

Löök on määrustepärane, kui mängija lööb palli põrandat tabamata esiseina alumise joone ja äärejoone vahele enne kui pall on põrganud põrandal kaks korda.

Löök ei ole määrustepärane, kui see on “Viga” (palli lüüakse pärast seda, kui see on põrganud põrandal rohkem kui ühe korra, kui palli ei lööda määrustepäraselt, või kui tehakse topeltlöök); “All” (pall tabab enne esiseina põrandat või plekki); “Aut” (pall puudutab äärejoont või tabab seina ülevalpool äärejoont).

Pallivahetused (Reegel 8)

Määrustepärase servi järel löövad mängijad palli vaheldumisi kuni ühe mängija eksimuseni.

Pallivahetus koosneb servist ja teatud arvust määrustepärastest löökidest. Mängija võidab pallivahetuse, kui vastane ei soorita määrustepärast servi või lööki või kui enne palli löömist puudutab see vastast (kaasa arvatud reketit ja riietust) ilma, et oleks vastase löögikord.

Märkus: kui pallivahetuse ajal on oht vastast palli või reketiga tabada, ei tohiks mängija palli lüüa. sellistel juhtudel mäng peatatakse ning pallivahetus mängitakse uuesti (“let”) või vastane saab karistuse.

Vastase tabamine palliga (Reegel 9)

Kui mängija lööb palli, mis enne esiseinani jõudmist tabab vastast, vastase reketit või riietust, mäng peatatakse.

Lööja võidab pallivahetuse, kui löök oleks olnud määrustepärane ning pall oleks tabanud esiseina ilma teisi seinu puutumata eeldusel, et lööja ei pööranud.

Kui pall tabas või oleks tabanud ükskõik millist teist seina enne esiseina ja löök oleks olnud määrustepärane, mängitakse let.

Lööja kaotab pallivahetuse, kui löök ei oleks olnud määrustepärane.

Pööramine (Reegel 9)

Kui lööja järgneb pallile või laseb pallil endast mööduda vasakult poolt ja seejärel lööb palli endast paremalt poolt (või vastupidi), siis on lööja pööranud.

Kui pall tabab vastast pärast lööja pööramist, võidab pallivahetuse vastane.

Kui lööja peatab pööramisel mängu, kartusest tabada vastast palliga, mängitakse let. Seda soovitatakse olukordades, kus mängija tahab pöörata, kuid ei ole kindel vastase asukoha suhtes.

Teistkordsed löögiüritused (Reegel 10)

Kui mängija lööb pallist mööda, võib ta üritada uuesti palli lüüa.

Kui teistkordne löögiüritus tabab vastast, kuid löök oleks olnud määrustepärane, mängitakse let.

Kui löök ei oleks olnud määrustepärane, kaotab lööja pallivahetuse.

 

Takistamine (Reegel 12)

Mängijale, kelle kord on lüüa, peab vastane löögiks võimaldama täieliku vabaduse.

Takistamise ärahoidmiseks peab vastane teisele mängijale võimaldama tõkestamata otsese ligipääsu pallile, piisava vaate pallile, piisava ruumi palli löömiseks ja vabaduse lüüa pall otse vastu esiseina mistahes osa.

Takistatud mängijal on õigus kas mängu jätkata või mäng peatada. Kui on oht vastasega kokku põrgata või teda palli või reketiga tabada, on soovitatav mäng peatada.

Kui mäng on peatatud takistamise tõttu, on peamised juhised:

Mängijal on õigus letile, kui ta oleks saanud teha määrustepärase löögi ja vastane andis endast parima, et takistamist ära hoida.

Mängijal ei ole õigust letile (s.t ta kaotab pallivahetuse), kui mängija ei oleks suutnud sooritada määrustepärast lööki, kui ta jätkas mängu pärast takistamise toimumist või kui takistamine oli sedavõrd minimaalne, et see ei mõjutanud pallini jõudmist ja löögi sooritamist.

Mängijal on õigus stroke-ile (s.t ta võidab pallivahetuse), kui vastane ei andnud endast parimat takistamise ärahoidmiseks, kui mängijal oleks olnud võimalus sooritada võidulöök, või kui mängija oleks tabanud vastast otse esiseina poole suunduva palliga.

Let (Reegel 13)

Let on lahendamata pallivahetus. Pallivahetus ei lähe arvesse ja servija servib uuesti samast servikastist.

Lisaks eelnevates punktides kirjeldatud letidele, võidakse letisid määrata ka teistel tingimustel. Näiteks võidakse määrata let, kui pall tabab mängu ajal mingit väljaku põrandal asetsevat objekti või kui lööja otsustab jätta löögi sooritamata seoses põhjendatud kartusega vastast vigastada.

Let määratakse ka siis, kui servi vastuvõtja ei ole valmis ega ürita servi vastu võtta või kui mängu ajal puruneb pall.

Mängu jätkuvus (Reegel 7)

Kui üks mängija on alustanud servimist, eeldatakse mängu jätkuvust igas geimis. Kahe pallivahetuse vahel ei tohiks olla mitte mingit viivitust.

Kõikide geimide vahel on lubatud 90-sekundiline vaheaeg.

Mängijatel on lubatud vajaduse korral vahetada riietust või varustust.

Verejooks, vigastus ja haigestumine (Reegel 16)

Kui vigastusega kaasneb verejooks, tuleb enne mängu jätkamist verejooks peatada. Mängijale võimaldatakse piisavalt aega veritseva haava kinnisidumiseks.

Kui verejooksu põhjustas ainult vastase tegevus, võidab mängu vigastatud mängija.

Kui verejooks kordub, ei võimaldata täiendavat taastumisaega, välja arvatud see, et mängija võib geimi loovutada ning kasutada verejooksu peatamiseks ning haava kinnisidumiseks 90-sekundilist geimidevahelist vaheaega. Kui verejooksu ei õnnestu peatada, kaotab vigastatud mängija kohtumise.

Verejooksust erineva vigastuse korral otsustatakse, kas vigastuse põhjustas vastane, mängija ise või aitasid vigastuse tekkimisele kaasa mõlemad mängijad.

Vigastatud mängija võidab kohtumise, kui vastase tekitatud vigastus ei võimalda mängu koheselt jätkata.

Kui vigastus on isepõhjustatud, on vigastatud mängijal 3 minutit aega taastumiseks ja mängu jätkamiseks, või võimalus loovutada geim ja kasutada taastumiseks 90-sekundilist vaheaega.

Kui vigastus tekkis mõlema mängija süül, võimaldatakse vigastatud mängijale 1 tund taastumisaega.

Haigestunud mängija peab mängu jätkama või loovutama geimi ja kasutama taastumiseks 90-sekundilist vaheaega. Haigestumiseks loetakse krampe, esilekerkivat iiveldust ning hinge kinnijäämist (kaasa arvatud astmat). Kui mängija oksendab väljakule, võidab vastane mängu.

Mängijate kohustused (Reegel 15)

Reegel 15 annab mängijatele juhiseid erinevates olukordades käitumiseks. Näiteks reegli 15.6 kohaselt ei ole lubatud vastase tahtlik häirimine. Mängijad peaksid reegli 15 läbi lugema täies mahus.

Mõned reegli kaheksast alapunktist käsitlevad olukordi, mis on seotud kohtuniku ja markeriga. Lühendatud reeglites kohtuniku ja markeriga seonduvat ei käsitleta.

Väljakul käitumine (Reegel 17)

Häiriv, solvav või ründav käitumine ei ole squashis vastuvõetav.

Selle kategooria alla käivad: verbaalne ja visuaalne ropendamine, verbaalne ja füüsiline solvang, kohtuniku või markeri otsusele vastuvaidlemine, reketi, palli või väljaku väärtarvitamine, mittevajalik füüsiline kontakt, liialdatud ulatusega löögiliigutus, ebaõiglane soojendus, ajaraiskamine, väljakule hilinemine, ohtlik mäng või tegu ning mängujuhiste saamine muul ajal kui geimidevahelisel vaheajal.

Üksikmängu inglise keelsed reeglid

Squashist

Väljak

Squashi väljakule on mõõtmed kehtestanud Maailma Squashiföderatsioon (WSF). Üksikmängu ning paarismängu väljaku mõõtmed on sarnased, erinevus on vaid laiuses (paarismängul 7,62 m).

Väljaku täpsed spetsifikatsioonid inglise keeles saate siit.

Kui on soov rajada squashiväljakuid, siis palume kindlasti meiega ühendust võtta info@squash.ee ehitusalaseks nõustamiseks või squashi käivitamiseks uues klubis. Squashiväljakute kvaliteet ja õige ehitus määrab tuleviku võimalused turniiride korraldamiseks.

Squashist

Algaja meelespea

Tutvu squashi reeglitega siin või osta endale reegliraamat hästivarustatud klubist.

Võimalusel muretse endale korralik varustus. Valimisel küsi abi klubi treenerilt või neilt, kes kauem mänginud:

Jalatsid – squashitossud või sisespordialade harrastamiseks mõeldud jalanõud. Ära mängi jooksu- või tennisetossudes! Suur oht, et väänad jala välja.

Reket – enne reketi ostmist võta paar erinevat reketit ja proovi nendega palli lüüa. Tavaliselt leitaksegi sobiv reket lihtsalt tunnetuse järgi. Osa inimesi eelistab jäigemaid reketeid, osa soovib aga mängida „pehmema“ reketiga. Alati võib nõu küsida neilt, kes juba kauem mänginud. Uut reketit ostes tuleks osta ka grip ehk riba, mis pannakse ümber käepideme, et reketit oleks parem käes hoida.

Silmakaitsmed – Kaitsmed vajavad alguses natukene harjumist, kuid võivad suure kahju ära hoida. Kasutatakse nii prille, kui ka maske.

Pall – mängi oma tasemele vastava palliga! Enne mängu alustamist on kindlasti vajalik pall soojaks mängida. Võistluspalli on kõige raskem soojaks saada ning see nõuab kiiret mängu ja tugevaid lööke. Seetõttu ei ole soovitatav algajatel selle palliga mängida, sest külma palliga ei saa te õiget mängurõõmu tunda. Näitena Dunlopi pallid:

  • Max – Sinist värvi ja pisut suurem, kui teised pallid. Algajate pall. Põrkab kergemini, kui teised pallid. (Karakalil punase täpiga)
  • Progress – Ilma täppideta must pall. Harrastajatele. (Karakalil valge täpiga)
  • Competition – üks kollane täpp. Kasutatakse enamasti treeningutel.
  • Pro – kahe kollase täpiga pall. Kasutatakse võistlustel.

Võimalusel kasuta treeneri abi, et õige reketi käsitsemine, õiged löögid ja liikumine algusest peale selgeks saada.

Kuidas reketit käes hoida –  Reketi hoie 

Squashi põhilöögid:

Serv :

Mängijal, kes saab serviõiguse, on õigus valida, kummalt väljaku poolelt ta servimist alustab, kuid kui sama isik saab järjest punkte, peab ta peale igat punkti servikasti vahetama. Kui antud mängija kaotab punkti, võib teine mängija jälle valida, kummast servikastist ta servimist alustab.

„Hea serv“

1. „Hea“ serv peab minema üle esiseina keskjoone ja maanduma vastase poolel, väljaku taga nurgas. Kui pall läheb esiseina keskjoone peale, sellest allapoole või piiridest välja on tegu vale serviga.

2. Servijal peab löögi hetkel  olema vähemalt üks jalg servikastis, muidu on tegu vale serviga.

3. Kui servija teeb vea, siis kaotab ta serviõiguse ja serviõigus läheb vastasele.

Drive:

Drive on squashimängu kõige elementaarsem löök. See on pikk löök võimalikult külgseina ääres, mis ideaalis maandub servikasti taga nurgas. Drive´i kasutatakse vastase liigutamiseks väljaku keskelt taha nurkadesse, et saada ise kontroll väljaku ja mängu üle.

Eeskäe Drive

Tagakäe Drive

 

Drop:

Drop on ründelöök, mis tuleb lüüa võimalikult madalale esiseina alumise joone peale ja mida kasutatakse olukordades, kus vastane on mängijast tagapool

Eeskäe ja tagakäe Drop´i löök

Lob:

Lob ehk tõste on kaitselöök, mida kasutatakse endale aja võitmiseks ja mängu tempo aeglustamiseks, kuna pall lendab suurema kaarega ehk lennuaeg on pikem. Lob’i lüüakse esiseina lähedalt. Pall lüüakse kõrgemale esiseina pihta nii, et see lendaks kaarega üle vastase ja  maanduks väljaku taga nurgas

Lob

Volley:

Volley on löök, kus ei lasta pallil maha põrkuda enne löömist. Pallide võtmine õhust tõstab mängu tempot ja survestab vastast.

Eeskäe ja tagakäe volley tehnika

Boast:

Boast ehk külgseina löök on peamiselt kaitselöök, mida mängija on sunnitud kasutama olukorras, kus ta on löögile hiljaks jäänud ning pall on temast juba möödunud. Sellisel juhul tuleb pall lüüa külgseina nii, et see läheks diagonaalis vastu esiseina. Külgseina lööki kasutatakse ründelöögina olukorras, kus mängija asub vastasest eespool.

Crosscourt:

Crosscourt on taktiliselt effektiivne löök, kus pall lüüakse esiseina pihta nii, et see lendab diagonaalselt väljaku teisele poole, ideaalselt väljaku taha nurka. Crosscourt’i lööki kasutatakse suunamuutuste tegemiseks ehk vastase survestamiseks ja vastase liigutamiseks taha nurkadesse.

Tee alati soojendusharjutusi enne mängima asumist ning venita peale treeningut, et vältida vigastusi ning valusaid lihaseid järgmisel päeval.

Mõned näited: http://tkdtutor.com/11Training/Stretching/Exercises/Stretches.htm

Mängi ohutult! Kui on oht, et palli lüües tabad vastast kas palli või reketiga, peata mäng, öeldes „Let” ja mängi punkt uuesti!

Rahvusvahelisel suurel areenil pole läbimurdeni siiski jõutud, vähesed võidud on tulnud juunioride tasandil. 2002. sügisel sai Eesti võistkond Slovakkias Developing Nations Cup-il (millest hiljem kasvas välja European Nations Challenge Cup) Slovakkia ja Horvaatia järel kolmanda koha.  2006. aastal üllatas Eesti naiskond Poolas peetud ENCC-l ja võitis esikoha. Aasta hiljem kordas Lätis peetud võistlustel sama saavutust aga meeskond.

Täna ei ole Eesti squashimaastik enam Tallinna keskne, squashi saab mängida  Pärnus, Kuressaares, Tartus, Võrus, Kilingi-Nõmmel, Raplas, Valgas . Ala harrastajaid on üle 1000, võistlustest võtab igal aastal regulaarselt osa 100-130 mängijat. Tähtsaimaks jõuprooviks on veebruaris korraldatavad Eesti meistrivõistlused ja maailma edetabeli punkte andev Green Life Estonian Open septembrikuus.

Esimesed sertifitseeritud väljakud ehitati  2016 Tondi Tennisekeskusesse .

Squashist

Eesti squashi ajalugu

Squashielu Eestis sai alguse 7.augustil 1993. aastal kui Tallinnas Harjuoru võimlas avati Eesti esimene squashiklubi. 1994. aasta kevadel toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused.

Ajaloolise esimese tiitlivõidu võttis Rauno Tiesel. Kolmandal tegevusaatal tehti algust Tallinna karikavõistlustega, millest hiljem kasvasid välja Eesti karikavõistlused. Esimene karikavõitja oli aastatel 1995-1996 Marko Kristjanson.  1997. aastal pandi alus Eesti Squashi Liidule, millest hiljem sai Eesti Squashiföderatsioon. 4.aprillil 1998. võeti ESqL vastu Euroopa Squashiföderatsiooni, samal aastal sai Squashi Liidust Eesti Spordi Keskliidu liige, hiljem ka Eesti Olümpiakomitee liige. 2017 aasta detsembrist on Eesti Squashi Föderatsioon Maailma Squashiföderatsiooni täisliige.

Squashiklubidest polnud Harjuoru enam ainuke, Tallinnas lisandusid Citysquash ning Peterburi Squashiklubi. Squashiga tegelemise võimalused avardusid tunduvalt 1999. aasta alguses, mil avati pidulikult Baltimaade suurim 8-väljakuga Metro Squash. Klubi avalindi lõi hoogsa reketilöögiga läbi kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool.

Meenutades 1999. aasta 29. jaanuari Postimeest:

Erki Nool ütles pärast lindi läbilöömist, et mittesquashimängijana toetab ta hingest uute spordibaaside avamist. «Loodan, et head mängutingimused tõstavad Eesti squashimängijate taset.» Autosportlase Rain Pilve sõnul mängis ta esimest ja seni viimast korda squashi 1994. aastal Inglismaal. «Algul mõtlesin, et see on keeruline mäng, aga polnud seal keerulist midagi, ja füüsiliselt võttis pool tundi mängimist päris läbi.» Välisminister Raul Mälk tuli squashikeskust avama suurest uudishimust. «Ma olen squashiväljakul esimest korda, aga meil majas (välisministeeriumis – toim) on palju squashihuvilisi, kuna kaks tundi saime tasuta mänguaega.»