“Squash on kiire mäng, mul on alati kõiki teisi alasid pärast seda lihtne mängida. Taktikaline, psühholoogiline, oskused, vastupidavus”.
Paul Piik, Eesti Squashiakadeemia, 24 aastat mängijakogemust, 14 aastat treenerikogemust ja 10x Eesti meister.
Squashi teeb ägedaks:
Vähene ajakulu… ükskõik, kui proff sa oled, siis ikka leiad end jälle olukorrast, kus oled end ühe pikema 15-minutilise geimiga täitsa sodiks tõmmanud (tervitused Priidule ja Kristjanile) ning tunniajane trenn võrdsega on enamasti rohkem kui küll.
Sotsiaalne elu… squash liidab treenijaid ja mängijaid. Squashi kaudu leiad uued sõbrad kuniks üks hetk ei saagi enam aru, kas squashiga kaasnevad sõbrad või sõpradega kaasneb squash. Kumb enne oli? Muna või squash?
Füüsiline vastupidavus… mängides võrdse või tugevama mängijaga nõuab squash erakordset vastupidavust. Minu puhul ei ole ebatavaline, et võrdse vastasega võistlusmäng kestab 30-40 minutit ning keskmine pulss on koos geimidevaheliste pausidega 180 (ehk 90% mu maksimumist). Keskmine!
Mentaalne vastupidavus… püsida kannatlik ka siis, kui jalad muutuvad raskeks ja õhku ei ole (loe ülemist uuesti) ja tahaks, et punktid kuidagi ise tulema hakkaksid. Sisendad endale, et natuke veel, sest vastane peaks ju ka väsinud olema. Peaks ju? Eks ju? On ju?
Psühholoogi vastuvõtt iseendale… kuidas leida eneseusk pärast ebaõnnestunud lööki või geimi? Kuidas hoida fookust, kui oled juhtival positsioonil? Miks ma mõtlen neid mõtteid, kui peaksin hoopis T-punktis olema?
Lõputu nikerdamine... ALATI saab parandada liikumist, vastupidavust, löögitäpsust, löögitugevust, otsuseid, mõttelaadi ja muidugi ka tossude värvi ja reketi gripi paksust.
Salatrennid… sest, squash on oskusala, mida saab kerge vaevaga üksi harjutada. Tahad milleski paremaks saada, siis väga palju saab ise ära teha ning ei pea liialt teistest sõltuma. Loe: sobib hästi ka introvertidele!
