Priit Lumi Espoo Openil

Tulemused:

M1

1. Henrik Mustonen
2. Miko Äijanen
3. Kristian Rautiainen

Detailseid tulemused

Priidu kokkuvõte turniirist

Seekordsel Espoo Open esiliigas olid kohal kõik Soome tipud peale Olli Tuomineni. Kohal olid ka tugevad mängijad Ukrainast, Rootsist ja Venemaalt. Eriti tugev oli Ukraina parim mängija Valeri Fedoruk, kes kaotas tihedas lahingus Kristian Rautiainenile (PSA. 291).  Väga põnev finaal peeti Henrik Mustoneni (PSA. 55) ning Miko Äijaneni vahel. Miko näitas kannatlikkust, teravaid killshotte ning fantastilist kaitsemängu, kuid lõpuks jäid ikka Mustoneni  kiirus, kogemus ja füüsiline vorm peale.  3-2 Mustonenile.

Mina mängisin teises liigas esimese matši squashiguru Eino Vaarala treeneri Topias Aaltoga. Topiasel on minuga väga sarnane stiil, peamiseks tugevuseks on kiirus.  Nagu Soome väljakutel ikka, šokeerib mind alati kui palju pall betoonseintega väljakul põrkab. Lisada sinna juurde, et ruum on niisamagi väga soe ning pall on uus, siis on hullumeelselt kerge lüüa palli tahaseina välja ning tuleb väga hoolikalt löökide pikkust ja laiust mõõta. Positiivse külje pealt ei jää pall lihtsalt maha ning isegi kui mu löögid täpsed pole, siis vähemalt saan kaua joosta ja palle üles korjata. Topias võttis esimeses geimis tohutult palju palle vollest ära ning pani korraliku tempo peale ja läks 7-1 ette. Mõtlesin, et kui asi nii jätkub, siis ei saaa ma see matš üldse punkte ja hakkasin end sundima, et kiiremini keskele jõuda ning varem palli võtta. Võitlesin tagasi 8-10 peale, aga kaotasin 8-11. Teine geim ei suutnud ma endiselt pallile normaalset pikkust saada, lõin drive´e ja lob´e liiga kõvasti ja dropshotid ja boastid jäid ka kõrgeks.  Kolmas geim ei jaksanud Topias enam kõiki lööke volleda ning pidasime geimi alguses maha mõned brutaalselt pikad rallid, millest ta ei suutnud taastuda ning sain lõpuks geimivõidu. Teadsin, et ta neljandas üritab meeleheitlikult matšile punkti panna ning kumbki ei andnudki lõpuni järele. Kuna kummalgi polnud enam erilist enesekindlust boast-e ja drop´e lüüa, kuna mõlemad jõudsime kiiresti kohale, siis olid rallid pikad drived ning crossid. Geimi lõpp oli täis eriti raskeid rallisid ning 10-10 peal lõin eest dropshoti napilt tinni ja viimase punkti vormistas Topias hea killshotiga. Topias oli surmväsinud ning natuke kahju oli, et viiendasse ei suutnud suruda mängu. Siiski mängisin endameelest üsna hästi ning jäin üldjoontes rahule. Topias kaotas lõpuks poolfinaalis M2 võitjale ning võitis kolmanda koha matši üsna kergelt.

Järgmisena tuli minu lühim võistlusmatš. Jõudsin mängida 3 punkti Jukka Havastega kui ta diagonaali joostes mu jala otsa koperdas, lihase ära tõmbas ja loobumisvõidu andis.

Kolmas ja viimane matš laupäeval oli Tapio Koivu vastu, kes jaksas ühe geimi mängida ja üsna täpselt rünnata, aga siis sai tal aur otsa ning edasi järgmised kaks geimi olid mulle juba lihtsad (3-0)

Pühapäeval esimene matš oli Teuvo Määttäneni vastu, kelle eeskäe volled ja killid olid äärmiselt täpsed. Ei õnnestunud hästi jälle hommikul pallidele normaalset pikkust saada ning jätsin talle lühikesi palle eeskäe alla. Pidin nagu lollakas palju rohkem tööd tegema, aga õnneks geimi lõpus sai tal kannatus otsa ja tegi paar lihtsat viga ja andis geimi ära. Teises geimis ei olnud endiselt mul mõistus koju tulnud ning mängisin liiga palju palle talle mugavalt ette. Otsustavatel kohtadel lõi ta mõned väga head winnerid ja võttis geimi 11-8. Kolmas ja neljas geim olid minu poolt juba mõtestatumad ning venitasin rallid pikaks ja õigetes kohtades lõin winnereid. Kolmanda geimiga ta kustus (11-5) ning neljandas läksin 9-2 ette ja lasin teda tobedalt järgi enne kui suutsin lõpetada geimi 11-7.

Teise tabelipoole “finaal” siis Touko Juntuneni vastu, kes polnud pärast esimese matši kaotamist ühtegi geimi ära andnud. Ei teadnud üldse, millist vastast oodata – selgus, et tegemist on ca 13-aastase juunioriga, kes lõi palli väga kõvasti ja üritas igast asendist rünnata.  Tõin peaaegu kõik pallid tagasi ja tõstsin palli üsna palju üle ta pea ning ta väsitas ennast üsna ruttu ära. Esimese geimiga harjusin juba selle tempoga ära ning võitsin 11-6.  Teine ja kolmas geim ei teinud ta midagi uut ning pigem väsitas ennast pideva laamendamisega ära. Lisaks oli ta mäng üsna lihtsasti loetav ning sain mängu keskelt hästi kontrollida. Seetõttu pidi ta oma pidevaid rünnakuid teostama väljaku tagaotsast ning punktide saamine läks tal aina raskemaks. Teise geimi alguses oli paar rasket rallit, millest ta ei suunud enam taastuda.  Kokku 3-0  (11-6, 11-2, 11-3)

Enda üllatuseks avastasin, et teise tabelipoole võitmise eest saab ka auhinna ning anti mulle seljakott ja mingit nänni veel. Kõigi M2 osalejate mänge vaadates tundus, et kaks-kolm mängijat olid sellised, keda polnud mingit erilist võimalust võita, aga ülejäänud olid täiesti võidetavad. Pikalt raskeim matš oli turniiri esimene.

vägev võistlus esiliigas, endal päris okei turniir.

Priit