Salming Squash Openil võidutses Kristjan Pettai
15.-17.aprill toimus Helsingis Talihallis rahvusvaheline turniir Salming Squash Open 2016. turniiril osalesid vennad Pettaid, Priit Lumi ja Eino Vaarala.
Meeste esiliigas võistles Jaanus Pettai, kes saavutas 13 – 14.koha. Lõpus ei mängitud kohti välja. Jaanuse kommentaar: ´´Tasemevahe esimestega on märgatav ja et jõuda sellele tasemele on rohkem võistelda. Taseme poolest esimesed neli on eest ära, aga 5dast kohast edasi on kõik vastased mängitavad ja võidetavad.´´
Meeste esiliiga võitis turniiri favoriit Kristjan Rautiainen, kes alistas finaalis Jami Äianeni 3-0 (11:6;11:9;11:7).
Meeste teises liigas võidutses Kristjan pettai, kes alistas finaalis esimese asetusega Joonas Karhu geimidega 3-0 (11:1;12:10;11:2).
Kristjani kommentaar: Tulemus M2 võit annab usku ja lootust, et mu tase hakkab tagasi tulema ja loodetavasti hoolikalt edasi treenides õnnestub mul seda tõsta. Salming Squash Open 2016 oli minu esimene Soome võistlus üle 2 aasta julgen väita. Hea tunne oli nö. tagasi olla. Enne võistust teadsin, et kui hästi mängin siis on mul võimalik see võita (mitu aastat tagasi võitsin m2 Tamperes nt). Esimeses neljas mängus teadsin kindlalt, et minu tase on vastaste omast parem, seega pidin ainult korralikult ja keskendunult mängima ning vastaseid kontrollima. Mida mäng edasi, seda paremini suutsin seda teha. Hommikuses poolfinaalis Tommi Ryypo vastu ootasin lahingut, aga seda ei tulnud, olen korduvalt tema vastu 3:2 mänginud. Ta on tark mängija, kes oskab hästi lööke õigel ajal vahetada ja sellega vastase elu raskeks teha, samuti oskab vajadusel aeglaselt ja kiiresti palli laksida. Vahe minu ja tema vahel oli selles, et ta ei leidnud minu mängus ühtegi nõrka kohta, mida ära kasutada. Lisaks ei jaksanud ta puht füüsiliselt mängida sellise tempoga nagu mina. Terve 3 game-i oli mäng minu kontrolli all. Finaali vastase Karhu kohta enne mängu ei osanud midagi oodata. Pole temaga varem kokku sattunud. Ta oli küllaltki solid, minu üllatuseks õnnestus mul klaasväljakul temast täpsemaid lööke praktiseerida, sealt sain eelise ja kergeid lahtisi lööke keskele, mida siis killida ja rünnata. Mulle tundus, et ta mängis terve mängu vältel max 5 palli aktiivselt ülejäänutes oli passiivne, st et minul oli füüsiliselt kaks korda kergem, sest ta ei surunud mind. Ta kas ei osanud või ei saanud aru, mida ta tegema peab. Mina jällegi mängisin keskelt õhust temast rohkem ja sellega kontrollisin T punkti. Finaalmänguga jään ma kindlasti rahule, sest mul õnnestus stabiilselt mängida ja suuremaid ärakukkumisi ei olnudki. Rasketel hetkedel suutsin enda väikse laps Kristjani oma õlalt ära ajada ja mitte hakata lollusi tegema nagu mul kahjuks kombeks on, vaid raiusin kindlalt drive-i taha väljakule kuni avanes võimalus rünnata. Kokkuvõttes oli tore võistlus, korraldusega rahul nagu alati. Võita oli ka hea, aga veel parem oli näha, et mu oskused ei ole kuhugi kadunud. Kogu nädalavahetuse lõpetuseks jõudsin pühapäeval varakult koju, et saaks korralikult välja magada ja esmaspäeval juba uuesti trenni minna. 30. Aprill Tartus väljakul kohtume
Samas liigas mängis ka Priit Lumi, kes saavutas 5 – 8.koha. Kõiki kohti ei mängitud välja.
Meeste kolmandas liigas osales meie squashi guru Eino Vaarala, kes saavutas 19-20.koha.
Priit Lumi kokkuvõte turniirist:
Teen kokkuvõtte Salming Squash Open võistlusest. Kuna 2015 pandi mind M3 liigasse, mille võitsin, siis sel korral anti mulle wildcard M2 liigasse. Nagu eelmisel aastal, anti ka seekord võimalus mängida esimeses ringis klaasväljakul, valge palliga. Vastaseks kogenud seenior, 8. asetusega Jack Westren-Doll. Temaga olin korra varem mänginud oma esimesel Soome võistlusel 3 aastat tagasi – siis puudus mänguplaan ning jooksin end hingetuks ja kaotasin 1-3. Seekord olin teinud veidi kodutööd – vaatasin netist paari ta mängu ning tuvastasin tugevad ja nõrgad kohad ning formuleerisin mänguplaani, millest rangelt kinni hoida üritasin. Kuigi klaasväljak oli esialgu üsna harjumatu, siis plaan toimis ning ohjad olid terve matši vältel minu käest. Kolmandas geimis tegin mitu lihtviga järjest ning Doll kobistas paar lööki raamiga nicki, ning jõudis seisuni 10-10, aga suutsin siiski end kokku võtta ja geimi 12-10 lõpetada. Seis 3-0 (11-7, 11-5, 12-10).
Teine matš oli Petrii Rasmuse vastu (15. asetus), väga jõulise ja ründava stiiliga seenior. Sisuliselt meenutas mäng väga matše Jaan Kurmi vastu. Kuna nüüd pidin mängima tavaväljakul, kus pall põrkas hullumeelselt hästi, siis sain palju ta rünnakuid tagasi tuua, aga kahjuks ei suutnud hästi löökidele täpsust saada. Äärmiselt lihtne on sellel väljakul palli liiga kõvasti lüüa. Esimesed kaks geimi läksid väga punkt punktis ning olid väsitavad – esimese kaotasin 9-11, teises hingasin kergendatult kui ta tegi 10-9 seisult lihtsa vea ning sain seisu viigistada. Kolmandaks ja neljandaks geimiks tal enam jaksu polnud ning domineerisin mängu. Seis 3-1 (9-11, 11-9, 11-3, 11-2).
Enne veerandfinaali mängu sain teada, et kohti 5-8 pühapäeval välja ei mängita, seega kui matši kaotan, on võistlus minu jaoks läbi. Vastaseks 4. asetusega Kenneth Wennström. Kui küsisin Jaanuselt, Kristjanilt ja Tonilt, kuidas tema vastu peaks mängima, siis olid kõik suureks abiks – Kristjan näiteks ütles ,et ta on paremakäeline ning ´ladna´ mees; Toni vangutas lihtsalt pead ja naeratas; ning Jaanus ei suutnud oma mängudest temaga meenutada midagi peale selle, et ta on solid. Keegi poetas veel juurde, et “ole aktiivne!”. Äärmiselt kasulik. Ainus, mis puudu oli, oli soovitus lüüa pallid nick´i. Igatahes Kenneth on kolmekümnendate lõpus väga korralikus vormis Soome 26. reket, kes on 20+ aastat squashi mänginud.
Üritasingi olla aktiivne, palle vahelt võtta ning rünnata. Esimeses geimis õnnestus see fantastiliselt – kontrollisin mängu, pikkused olid head ning dropid ja boastid surmavad , 11-2 skoor.
Teises geimis hakkas Kenneth minu mänguga harjuma ning andis mulle ka vähem võimalusi ründamiseks. Punktid venisid pikemaks ning mäng oli väga tasavägine. Hambad ristis võitlesin punkt-punktis ning kui 10-9 seisult pärast pikka rallit õnnestus pall nick´i lüüa, siis olin äärmiselt kergendatud.
Kolmas geim jätkus samasugune lahing ning matš hakkas füüsiliselt raskeks muutuma – sellegipoolest suutsin palju volleda ning vahepeal tulid välja ulmeliselt teravad killshotid nii eest kui tagant. Võitlesin välja seisu 10-7 – kolm matšpalli. Iga punkti eest käis lahing ning Kenneth muutus veel kannatlikumaks – võitles välja positsiooni ning siis ründas väga teravalt. Seisul 10-9 oli jälle üks väga pikk ralli, kus lõpuks sain keskele lahtise palli, kus Kenneth oli väljaku eesnurgas lõksus….. ja lõin dropshoti poolväriseva käega tinni. Pärast seda rallit oli mul pulss 2000 ning vastase motivatsioon veel rohkem laes. Võimsalt võitles ta geimi endale välja 12-10. Neljas geim tundsin, et väga raske on sama intensiivsust üleval hoida ning rohkem punkte domineeris tema, venitas rallid vastikult pikaks ning väga kannatlikult ootas häid ründevõimalusi. Mäng oli siiski punkt-punktis kuid geimi lõpus tõstis ta veel taset 20% ning mina ei suutnud enam palle täpselt lüüa, kaotasin 8-11.
Viimases geimis teadsin, et tuleb viimane välja panna – õnnestus suruda end vastasest ettepoole, aga valdava osa palle tõi Kenneth kindla käega ära ning hakkasin ise lihtvigu tegema. Matši viimane ralli oli vast kõige brutaalsem, kindlasti üle kahe minuti. Mõlemad tõid ära jõhkraid palle ning pärast (minu meelest) tuhandendat lööki lõpuks murdusin ja pidin tunnistama tema kogemuse ning võitlejahinge paremust. Sellise võistluspäeva puhul tuli väga selgelt välja ka kuu pikkune auk mängimises – olin jõudnud vaid nädal aega trenni teha enne võistlust, ning kuigi olin välja puhanud, siis füüsiline vedas ikka päeva lõpuks alt.
Meie kohtunik, kogenud mängija Raimo Yliranta kommenteeris et esimene geim oli äärmiselt muljetavaldav minu poolt ning et kogu matši vältel oli fantastiline vaadata, kui palju me mõlemad palle suutsime päästa. Ütles ka, et võrreldes eelmise aastaga olen suure sammu edasi teinud. Sain häid näpunäiteid, mida paremini teha, ning lootust, et M2 võitmine pole nii kaugel kui arvasin.
Kuigi oleks kindlasti tahtnud 5-8 kohad välja mängida, siis hetkel kokkuvõtet kirjutades tunnen, et need mängud oleks kindlasti füüsiliselt rasked saanud olema – kõik kohad valutavad eilsest päevast. M2s on võistlustustules teises tabeli pooles Kristjan, kes hommikul poolfinaali mängib ning loodetavasti kogu võistluse kinni paneb.
Igatahes, kogemus oli suurepärane, ainult et ilmselt ma ei saa nüüd mõnda aega rahulikult magada ja näen õudusunenägusid oma kolmest matšpallist.
Aitäh Priit selle pika kokkuvõte eest ja aitäh Eino, et turniiri kohta infot edastasid. Armsad mängijad hästi tore ja vajalik on, et te alati edastaksite infot, kui välja mängima lähete. Muidu me ei saa ju kaasa elada. Usun, et pöidlahoidjaid oli küll, kes teile LIVE ülekande ajal kaasa elasid. Palju õnne veelkord Kristjan !
